Maavalla koda mõistis 29.05 oma Facebooki lehel Viglasuu ristimetsa rüüstamise hukka ning nimetas toimunut ristipuude tapmiseks. Metsaomanik AS Lemeks saatis seepeale samal päeval välja pressiteate, mille kohaselt ohustasid murduvad ristipuud inimelusid, mistõttu tuli need Maanteeameti soovil ja Muinsuskaitseameti heakskiidul just sel moel ohutuks muuta. Sama päeva õhtul avaldas Muinsuskaitseamet oma Facebooki lehel postituse, milles õigustas Lemeksi teguviisi. 1.06 tegi Hiite Maja sihtasutus sündmuspaiga ülevaatuse ning dokumenteeris olukorra.
Kuidas siis juhtus, et Viglasuu ristipuud hakkasid ühtäkki murduma ja muutusid inimestele ohtlikuks? Ei, see mets ei saanud liiga vanaks, ega jäänud haigeks. Ristipuude hävimise põhjustasid koostöös metsa majandaja ja riigiasutused.
Vaatleme allpool samm-sammul, kuidas ristimets hävis ning kas väärtusliku pärandipaiga hävitamist oleks saanud vältida.
Ristipuud kasvavad Põlvast paar kilomeetrit edela pool Tännassilma külas Viglasoo lähedal ca 260 m pikkusel lõigul kahel pool Põlva-Kanepi maanteed. Ristimets inventeeriti 2012. a Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ja Hiite Maja SA korraldatud Põlva kihelkonna looduslike pühapaikade ülevaatuse käigus. Sarnaselt valdava enamiku muude ristipuudega pole Viglasuu ristimets kaitse all. Küll aga on see kantud Keskkonnaameti ristipuude kaardile ning on samuti Hiite Maja sihtasutuse looduslike pühapaikade kaardil. Viimasel on ristipuude ümber lisatud 50 m kaitsevöönd, kus lageraie on keelatud. Kuigi ristipuudel pole tavaliselt riiklikku kaitset, peavad nende säilimise tagama metsaomanikud, kellel on FSC säästva metsanduse sertifikaat. Sellise sertifikaadi on endale taotlenud ka AS Lemeks.
AS Lemeks gruppi kuuluv AS Lemeks Põlva esitas 2019. a detsembris Keskkonnaametile raieteatised Viglasoo ristimetsas lageraide tegemiseks. Keskkonnaamet kinnitas teatised mõned päevad hiljem, kuid seadis tingimuseks, et metsatööde käigus tuleb tagada ristipuude säilimine. Kooskõlastuses seisab:
“Kavandataval raiealal asuvad ristipuud, sealhulgas Viglasuu ristimets. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et ristipuude ja ristimetsade säilimiseks on vajalik jätta raiumata lisaks ristipuudele või ristimetsale 20 meetri laiune ümbritsev tsoon. Piiride täpsustamiseks ja tingimuste saamiseks tuleb võtta ühendust Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialistiga. Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Lilian Freiberg +372 517 2646, looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees Marju Kõivupuu +372 509 8658.”
Järgnevast võib lugeda Muinsuskaitseameti FB postitusest:
“AS Põlva Lemeks pöördus Muinsuskaitseameti poole ja koos vaadati raie üle ning ristimetsale jäeti soovituslik 20 meetrine puhvertsoon, kust puid ei raiutud. Kuna aga pärast lõikust jäi ristipuude ala tormituultele avatuks, hakkas seal tormiga puid murdma.”
Kohalike elanike sõnul hakkasid puud murduma kohe peale lageraiet ning päästeametil tuli käia teele langenud puid tihtipeale eemaldamas. AS Põlva Lemeks pressiteatest võib lugeda, et 27.02.2020 saatis Maanteeamet neile kirja, milles muuhulgas seisab:
“Kuna tegemist on riigi tugimaanteega, kus liiklussagedus on antud lõigus üle 1000 auto ööpäevas, siis üksikute puude kasvama jätmine või kitsa metsariba jätmine kujutab antud juhul tõsist liiklusohtu. Loodetavasti saab raietööde lõpule viimisega see oht minimaalseks viidud.”
Järgnevast kirjutab taas Muinsuskaitseamet:
“Seejärel pöördus metsafirma Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaameti poole küsimusega, kuidas edasi toimida, et tagada liiklusohutus. Muinsuskaitseamet pöördus omakorda nõu saamiseks ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu poole ja edastas metsafirmale seisukoha, et piirkonnas ei tohiks elusaid ristipuid lõigata. Juba murdunud ristipuude puhul on soovitus tüvede ristidega osad maha jätta või koos juurtega püsti tõsta.”
Järgnevalt lõikas AS Lemeks Põlva ristimetsa riismed maha ning vedas minema.
1.06 korraldas Hiite Maja sihtasutus sündmuspaiga ülevaatuse ning inventeeris säilinud ristipuud. Läänepool teed on toimunud täielik lageraie ning jälgede järgi otsustades on viimane lõikus tehtud mai lõpus. Maas lebas rohkesti närbumata lehtedega lehtpuid ja oksi. Kändude vahele oli kuhjatud oksahunnikuid.
Selgus, et teest lääne pool asuv ristimetsa osa on sisuliselt hävinud. Seal varem kasvanud 19 ristipuust (14 mändi ja 5 kuuske) on alles vaid üks ristimänd. Lisaks oli püsti 12 kuuse- ja männitüügast pikkusega 1 – 3,5 m, neist kolm tüügast olid ilma ristideta. Mõningad tüükad ja kasvav ristipuu on tähistatud siniste paeltega. Riste leidus 8 männi- ja 1 kuusetüükal ning ühel kasvaval männil. Ühelgi maas vedeleval tüvetükil riste näha ei olnud.
Varasemaga võrreldes on sellest ristimetsa osast täiesti kadunud 9 ristipuud (5 mändi ja 4 kuuske).
Ligikaudu poolte tüügaste ümber leidus märke pinnase liikumisest, mis annab alust oletada, et need puud olid vajunud varem viltu. Mõned tüükad olid viltu ka ülevaatuse ajal Ülejäänud tüügaste puhul aga oli tegemist püstiste kasvavate puude lühemaks saagimisega.
Teest ida pool on säilinud mingil määral 20 m laiune metsariba ja selle taga taas lageraielank. Metsaribas on tehtud hiljuti harvendusraiet. Puid on raiutud ka vahetult ristipuude kõrvalt ja ümber. Tuuled on metsaribast maha murdnud mitmeid puid ning viltu on vajunud ka üks vana ristikuusk. Hingeriste leidus 11 puul (7 mändi ja 4 kuuske). Neist 8 puud on tähistatud varem sinise paelaga.
Varasemaga võrreldes on kadunud 7 ristipuud (5 mändi ja 2 kuuske).
Viglasuu juhtumi uurimise käigus selgus veel üks häiriv tõsiasi. AS Lemeks Põlva esitas 16.04 Keskkonnaametile raieteatise Viglasuu ristimetsa naabruses harvendusraide tegemiseks. Raie puudutas 0,23 ha suurust lehtpuudest koosnevad riba, mis oli jäänud alles lageraielangi servale. Keskkonnaamet kinnitas teatise samal päeval ning seadis kitsenduseks, et tagada tuleb ristipuude säilimine. Kooskõlastuses ei ole ühtegi viidet sellele, et Looduskaitseseaduse kohaselt on pesitsevate lindude häirimine ja nende pesade lõhkumine keelatud. Ilmselgelt ei mõeldud ka sellele, et lagedaks raiutud ala suurendamine muudab säilinud ristipuud tuultele veelgi enam avatuks.
Väljavaated
Lageraie avas ristimetsast põhja suunas 1,5 km pikkuse ja ca 200 m laiuse tuulekoridori (põllud ja kaugemad lageraielangid). Ristimetsa pinnas on mõlemal pool teed üsna soine ja pehme, mis suurendab puude tormitundlikkust veelgi. Säilinud metsaribas tehtud raietöödel on metsamasinad vigastanud mitmete puude juuri, sh kahe ristipuu juuri. Vigastused muudavad puud haigustele vastuvõtlikumaks ja suurendavad nende murdumise ohtu veelgi. Säilinud ristimetsa taga asuv lageraielank on suhteliselt kitsas ja selle taga kasvab mets. See vähendab tõenäoliselt mingil määral ristipuude murdumise ohtu. Siiski on üsna tõenäoline, et tuulte tõttu hävivad ka säilinud ristipuud mõne aasta jooksul. Ristipuude murdumist võib edasi lükata, või paremal juhul ka vältida see, kui lageraie ala taga ida pool kasvavas metsas ei lubata edaspidi lageraiet teha.
Köndistatud ristipuud pehkivad ja murduvad tõenäoliselt järgmise kümne aasta jooksul. Selline vaatepilt on inetu ja häiriv, kuid tasub siiski omalaadse kurioosumina säilitada. Ristipuude köndid meenutavad möödujatele, et metsa majandaja ja ametnike valed otsused on põhjustanud siin ja paljudes kohtades mujal Eestis väärtuslike pärandipaikade hävimise.
Ülesvõtteid Viglasoo ristimetsast 1.06.2020
Kuidas oleks saanud Viglasuu ristimetsa hävimist vältida?
1. Maaomanik AS Lemeks oleks pidanud järgima FSC sertifikaati, mille kohaselt tuleb kõrgendatud kaitseväärtustega alad ja sh ristipuud ja -metsad säilitada. Lähtuda tuleb ettevaatuse printsiibist, mille kohaselt tuleb vältida kõiki tegevusi, mis võivad kõrgendatud kaitseväärtusi kahjustada. Metsanduses põlvkondade kaupa kehtinud põhimõte näeb ette, et väärtuslike puude ja puistute ümber jäetakse lageraiet tehes puude kahekordse pikkuse laiune kaitsevöönd. Metsaportaali andmetel olid Viglasuu ristimetsa puud peamiselt 28-30 m pikkused ning vastavalt oleks pidanud olema lageraie piir ristipuudest 56-60 m kaugusel. Pühapaikade puhul tuleb samuti lähtuda Eesti FSC tellimusel valminud looduslike pühapaikade kaardist. Kaardil on kõigi pühapaikade ümber märgitud 50 m laiune kaitsevöönd, kus on keelatud igasugune metsamajanduslik tegevus. Ristipuude puhul piirdub kitsendus üksnes kaitsevööndis lageraie tegemisega. Sertifikaat nõuab ka huvirühmadega konsulteerimist ja kõrgendatud kaitseväärtuste puhul nende huvidega arvestamist. Viglasuu ristimetsa huvirühmaks on kohalikud inimesed, kelle omaste hingeristid on puudel. Oluliseks huvirühmaks on ka maausuliste esindusorganisatsioon Maavalla Koda. Samuti tulnuks konsulteerida Hiite Maja sihtasutusega, kes on looduslike pühapaikade uurimisasutus, pühapaikade kaardi haldur ning Viglasoo ristimetsa kaardistaja. Huvirühmadega konsulteerimise ja ettevaatuse printsiibi järgimise asemel piirdus metsa majandaja formaalsete toimingutega (pöördus riigiametite poole) ning jättis ristipuude kaitseks enam kui kaks korda kitsama vööndi.
2. Keskkonnaamet oleks pidanud lageraiet kooskõlastades märkima, et ristipuude kaitsevöönd on vähemalt 50 m. Kui Keskkonnaministeerium apelleerib muidu oma tegevuses väidetavalt teadus- ja tõenduspõhisusele, siis ristipuude turbeks määratud 20 m raiekeelu tsoon ei ole põhjendatud ei varasema ega uueaegse metsandusliku praktika ega ka teadustöödega. Hiite Maja metsanduseksperdid on soovitanud ristipuudele 50 m laiust kaitsevööndit, kus lageraiet ei tohiks teha. Sellise turbevaru jätmine tagab üldjuhul väärtuslikele puudele vajaliku tormikindluse. Ettevaatuse printsiibist lähtudes tuleb seda tsooni üksikjuhtudel vajadusel suurendada. Samale järeldusele jõudis 2020. a kevadel ka Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu.
3. Muinsuskaitseamet ja selle looduslike pühapaikade eksperdinõukogu oleksid pidanud omalt poolt juba varem soovitama ristipuude kaitsevööndiks 50 meetrit. Selle asemel aga lepiti kuni viimase ajani vaikimisi 20 m laiuse kaitsevööndiga ning aidati seega aastate jooksul kaasa mitmete ristipuude ja ristimetsade hävitamisele.
Teadmiseks ja meelespeaks metsa majandajale ja pühapaikade kaitsjatele.
Enamik kaardistatud pühapaiku on koondatud looduslike pühapaikade kaardile, mille leiab aadressilt: https://hiis.ee/pyhapaikade-kaart
Kaardistatud pühapaiku ümbritseb 50 meetrine kaitsevöönd, kus reeglina on keelatud igasugused metsamajanduslikud tegevused. Leevendusena on ristipuude puhul kaitsevööndis keelatud vaid lageraie.
Pühapaikadega seotud tegevusi kavandama asudes tuleb kaasata eestkostjad ja saada tegevusteks nende heakskiit. Pühapaikade eestkostjad on eelkõige põliselanikud, kes elavad pühapaiga lähedal, või on selle lähedalt pärit ning kelle jaoks paik on jätkuvalt püha. Eestkostjate üleriigiliseks esindusorganisatsiooniks on Maavalla Koda.
Pühapaikadega seotud asjad on peamiselt reguleeritud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise juhendis. Eesti riik kiitis selle heaks 2008. a.
FSC säästva metsanduse sertifikaadi või selle tarneahela sertifikaadi taotlenud metsaomanikud, puidutootjad ja puiduettevõtted peavad lisaks järgima FSC sertifikaati ja Eesti FSC looduslike pühapaikade kaarti.
Autor: Ahto Kaasik
Allikas: Hiis.ee
