Intsesti tagajärgedest tervenemine on individuaalne protsess, mis algab enesele teadvustamisest ja tunnistamisest, et inimene on kogenud lapsena seksuaalset kuritarvitamist ja tema kindlast otsusest oma elukvaliteeti parandada ja terveneda.
Enamik intsesti ohverid hoiab läbielatut saladuses ega jaga seda mitte kellegagi, kuid just oma loo jagamine teise inimesega omab tohutut tervendavat jõudu, mis hajutab süü ja häbitunde.
Kõneleme tugigruppide teraapilisest mõjust, tunnete ja mälestuste läbitöötamise vajalikkusest, usalduse taastamisest iseenda, elu ja teiste inimeste vastu, viha väljendamisest, kui määrava tähtsusega sammust tervenemise teel. Arutame, kas kuritarvitamise avalikustamine ja kuritarvitajaga konfronteerumine on alati vajalik ning kas suurimat reetmist on üldse võimalik ja vajalik andestada.
Ühiskonnana tervenemiseks peame samuti esmalt oma puudusi teadvustama ja tunnistama. Justiitsministeeriumi statistika järgi pandi 2021.a. Eestis toime 663 alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegu, sh 35 intsesti. Keskmine seksuaalkuriteo ohver on meil 11-aastane tüdruk. Arusaadavalt on see vaid jäämäe veepealne osa, sest väga paljud kuritarvitamise juhtumid ei jõua kunagi õiguskaitseorganite menetlusse. See kurb statistika on kahjuks tõusutrendis.
Rita Holmi hinnangul on laste vastu suunatud seksuaalkuritegude ennetuseks vajalik ulatuslikum seksuaalkasvatus ja – õpetus meie koolides ja lasteaedades. Ülikoolid peaksid täiendama oma õppekava ja hakkama valmistama psühholooge ette tööks intsesti ohvritega. Selline ettevalmistus meie psühholoogidel praegu enamasti puudub!
Siiski saab igaüks teha juba täna omapoolse väikese sammu olukorra paranemiseks. On ülimalt tähtis, et igal lapsel oleks vähemalt üks turvaline täiskasvanu, kellele saab laps kõigest rääkida ja kes on valmis infole lapse võimalikust kuritarvitamisest operatiivselt ja vastutustundlikult reageerima. Kas Sina oled see täiskasvanu?
Samal teemal loe Karin Dyhri raamatut „Klaasist tüdruk“ (Pilgrim 2022).
Saatejuht Anneli Urge on õigustaustaga terapeut, storyteller ja põnevike „Jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne“ (Pilgrim 2019) ja „Šokiterapeut“ (Pilgrim 2021) autor.
