Unepuudus toob kaasa häireid nii kehalises kui vaimses tervises

Une olulisust on uuritud juba mõnda aega ja järgenvalt toon välja mõned kõige olulisemad põhjused, miks me ikkagi peaksime vajaliku koguse und magama. Tegelikult teab iga inimene väga hästi, miks tal seda ööund vaja on – me kõik oleme, kes vähemal, kes suuremal määral kogenud seda enesetunnet, kui pole piisavalt und saanud. Järjest rohkem on hakatud rääkima unedeprivatsioonist ehk unevõlast, kuna sotsiaalne unevõlg mõjutab suurt hulka lapsi, noori ja tööealisi inimesi. Sotsiaalne surve olla pidevas infovoos, suutmatus seada omale nutiseadmete kasutamise ajalisi piire ning ka tööalased kohustused tekitavad uneajas olulise viivise. Viimase saja aasta jooksul on inimeste tsirkadiaanrütm muutunud ja ICSD-3 (Th e International Classifi cation of Sleep Disorders – Third Edition) andmete järgi on inimeste unevajadus füsioloogiliselt vähenenud. Samas on unevajaduse vähenemine pigem püüe sotsiaalse “nõudlusega” toime tulla, kuna öise uneaja vähendamine 60 minuti võrra ei saa veel (kui üldse) olla evolutsiooniline kohastumus.

Hetkel ei ole meie meditsiinis selliseid ravimeid, mis võimaldaksid edukalt lühema uneajaga ning seega unepuudusega toime tulla, ilma et sel oleks laiaulatuslikke vaimset ja kehalist tervist mõjutavaid tagajärgi.