“Tahaksin leida endale elukaaslast, aga tean, et mul on raske, kui ta tahab, et ma tuleksin kõikidele tema sugulaste suurtele sünnipäevapidudele. Ma tunnen end juba praegu süüdi, et suhtlen oma lähedastega liiga vähe.” Hanne, 45
Suhtes olevad ülitundliku inimesed räägivad sageli, kui raske on neil leida aega ja ruumi üksi olemiseks:
“Mu naine korraldab kohe stseeni, kui ma ei tee vähemalt pooli kodutöid ise ära ega vaata laste järele. Ma ei salli, kui ta muutub emotsionaalseks. Minu närvid ei talu seda. Ja nii ma püüangi kõigest väest oma osaga kodutöödest hakkama saada. Ma olen teinekord lausa hirmul. Halvimal juhul olen ma nii pinges, et kaotan kontakti iseenda ja ümbritseva maalimaga. Kui see juhtub, tunnen ma igatsust igavese rahu järele. Oma töökojas olles saan ma vahel rahu. Mulle meeldib seal omaette nokitseda. Ent see rahutunne on sageli lühiajaline. Abikaasa arvab, et tähtsam on teha ära kõik kodused toimetused või lastega aega veeta ja nad töökotta kaas võtta.” Kasper, 35
Kui sul on tarmukas ja suhtlemisaldis partner, kes sinu tundlikkust austab ja mõistab, on teil koosolemiseks mitmeid eeliseid. Tavaliselt on tarmukam osapool õnnelik, kui sõidab autoga, käib poes ja lastega üritustel. Kuna vastupidavamatel inimestel pole probleeme unega, ei ole partneril midagi sellest, kui sa ta oma rahutu une tõttu keset ööd üles äratad ja talle kaissu poed.
Ent kui sinu vastupidaval sõbral on raske mõista sinu tundlikkust, võib kooselu osutuda raskes. Võib-olla ta näitab üles mõningast hoolivust. Ent kui partner heidab sulle igal võimalusel ette, et “sul on vedanud, et minul on nii palju energiat, sina aga oled kogu aeg väsinud”, või kui ta sügavalt ohkab iga kord, kui peab minema välja ilma sinuta või tegema rohkem koduseid töid, tunned sa end halvasti ja kardad, et oled talle koormaks. Mõned jäävad kaua sellisesse suhtesse ja neid tabab stress või läbipõlemine. Mõned inimesed otsustavad kooselu lõpetada ja abielu lahutada. See on raske otsus:
“Minu abikaasa tujud vaheldusid ja see jättis minusse sügava jälje. Ma ei suutnud seda enam taluda. Lõpuks ma otsustasin temast lahutada. See oli tohutult raske. Ma olen nii paljudele haiget teinud ja see oli viimane asi, mida ma soovisin teha.” Line, 42
Mõni elab koos inimesega, kes on samuti ülitundlik:
“Ma leidsin oma hingesugulase kolmandal katsel. Kõrvalt paistab meie abielu ilmselt väga igav. Enamuse ajast veedame kodus, sest meile kummalegi ei meeldi autoga sõita. Koos olles ei vaheta me sageli sõnakestki. Ent me tunnetame teineteist sügavuti ja ma saan jagada temaga oma sisemaailma, mille olemasolust ma enne olin vaevu teadlik.” Egon, 62
Ülitundlik lapsevanema rollis
Mõned ülitundlikud inimesed ei soovi saada lapsi. Teised otsustavad ühe lapse kasuks. Ülitundliku inimesena on lapsevanema roll keeruline:
“Mul on raske leida hetke pausideks, mida vajan. Kui ma lähen vannituppa, et pisut omaette olla, hõikab ta kohe: “Emme, emme, kus sa oled?”” Maja, 38
Ülitundliku inimesena on sul tõenäoliselt mitu hea lapsevanema omadust. Sa oled intuitiivne, tähelepanelik ja tunnetad, mida su laps vajab. Sa oled kindlasti ka kohusetundlik ja hea lapsevanemana püüad anda endast kõik. Tõenäoliselt on sul lapsevanemaks olemise kohta ka väga kõrged normid. Sul võib olla häbi, kui sa nende normideni ei küüni. Probleem on selles, et sinu energia saab otsa ja sa pead saama olla omaette. Kui sulle seda võimalust ei anta, sa ärritud ja kogu su empaatia hävineb hetkega.
Kui lapsevanemaid on kaks, võite üksteist toetada ja lasta teisel vahepeal puhata. Üht või mitut last üksinda kasvatades tuleb kasuks igasugune abi. Mina olen elanud üksinda kahe lapsega. See on võimalik. Ent mul on olnud sageli häbi, et ma pole suutnud anda endast rohkem. Näiteks, ma ei käinud koolis kõikidel lastevanematekoosolekutel. Mu lapsed õppisid varakult ise üles ärkama ja kooli minema. Mul oli valus kuulda, kuidas mõni rääkis, et ärkab hommikul üles ja küpsetab lapsele saiakesi. Ma soovisin, et ma oleksin oma laste jaoks ka seda teinud. Ent minu närvisüsteemile oli liiga stressi tekitav saata hommikul kooli kahte last, kellest üks ärkas alati viimasel minutil. Pärast seda pidin ma tükk aega rahunema ega suutnud keskenduda oma tööle.
Kui ma tegin endale rahulikke hommikuid, jäädes voodisse, tropid kõrvas, ja tõustes alles pärast seda, kui lapsed olid ära läinud, oli päev minu jaoks palju tegusam. Ent mitmed naabrid tegid mulle märkusi ja küsisid, mis kell ma tegelikult üles tõusen. Ma eirasin neid küsimusi, sest mul oli häbi. Ka praegu on mul kahju, et oli asju, mida ma ei suutnud oma lastele anda. Ma oleksin tahtnud olla energiast pakatav ema, ent ei olnud. Oli nii, nagu oli, ja ma ei ole enam enda peale vihane. Mul on kaks täiskasvanud, iseseisvat last, kel läheb hästi.
Vaimse tervise probleemid
Ülitundlikel inimestel on kalduvus muutuda rahutuks ja langeda depressiooni. Tegemist pole iseloomujoonega, vaid see ohustab meid siis, kui lapsepõlv polnud turvaline ja meil polnud kellelegi toetuda. Seda kõike arvestades on oluline mõista, et ülitundlikul lapsel piisab vähesest, et tunda ennast oma keskkonnas ebaturvaliselt. Kogemused, mis tugevama lapse jaoks näivad ebaolulised, võivad ülitundliku lapse jaoks olla traumeerivad.
Mitmed ülitundlikud inimesed võitlevad ärevushoogudega. Õrna hingega inimestel on sageli elav kujutlusvõime ja loov visualiseerimisoskus. Me oskame hästi luua vaimusilmas võimalikke lahendusi ja samas ka seda, mis võib viltu minna. See tähendab, et me oskame ennetada ja raskusteks valmistuda ning suudame vältida õnnetusi ja vigu. Ent see on ka põhjus, miks me nii sageli muretseme. Hirm on iseenesest loomulik. Mõned inimesed ei tunne piisavalt hirmu. Nad muutuvad hooletuks ja seavad ennast ohtu. Saates oma noored lapsed laia maailma, loodab enamus meist ilmselt, et nad teavad, kui ohtlikud võivad olla võõra linna öised tänavad. Ülitundlikud noored lähevad laia maailma turvaliselt. Nad on ettevaatlikud. Nad ei tarbi narkootikume, ei riku seadust ja on teistest paremad autojuhid – kui nad üldse söandasid autojuhilube soetada.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Ilse Sandi raamatust “Armastades ennast”.
Taanlannast pastor ja psühhoterapeut on sündinud ülitundlikkusega, mida ta ise pidas kogu elu lihtsalt introvertsuseks. “Ülitundlik olla tähendab seda, et iga mulje ja kogemus läheb sügavamale.” Ülitundlikud inimesed võivad olla õnnelikumad kui teised, aga ka rohkem hirmunud. Nad peavad palju ettevaatlikumad olema, sest neil on väga kerge tunnetest ülevoolatud saada,” ütleb Ilse Sand. Avastades, et sel teemal pole kuigi palju raamatuid kirjutatud, võttis ta selle sammu ise ette, et aidata inimestel mõista ülitundlikkuse tagamaid ja aidata neil sellega paremini toime tulla. Raamat ongi kirjutatud ülitundlikele ja teistele õrna hingega inimestele, keda neid ümbritsev keskkond mõjutab rohkem, ent kelles on peidus paljutki, millest nad ise sageli pole teadlikud. Raamat räägib sellest, mida tähendab olla õrn ja tundlik, kuidas seda kogeda ja kuidas kasutada tundlikkust oma elus positiivselt ära. Raamatus õpetatakse, kuidas oma elu paremini piiritleda, tunda rõõmu asjadesse süüvimisest, oma rikkast sisemaalimast ja kohalolekust siin ilmas. Raamatu lõpus on Taanis väljatöötatud test ülitundlikele inimestele. Lisaks on toodud ka tegevused, mis aitavad sinul kui õrna hingega inimesel kindlustada oma heaolu. Raamatu autor on psühhoterapeut, teoloog ja endine kirikuõpetaja. Ka tema peab ennast ülitundlikuks ning tunneb end samuti justkui lõksus teiste, kiiretempolist elu elavate inimeste keskel, sest ülitundlikele inimestele ei sobi selline tempo. Samas ta teab, millist rõõmu valmistab oskus elada omas tempos ja kasutada oma sensitiivseid võimeid. Raamat on mõeldud ka psühhoterapeutidele, psühholoogidele ja teistele nõustajatele, samuti ülitundlike inimeste sugulastele ja sõpradele.
