Juba Hippokrates väitis, et kõik haigused saavad alguse soolestikust, ja mida targemaks me saame,seda paremini näeme, kui õiged on tema sõnad.
Probiootikumid – soolestiku parimad sõbrad
Kasulikud soolebakterid elavad inimesega sümbioosis ning ennetavad ja leevendavad haigusi. Iga inimese soolestikus on umbes 100 000 miljardit eri liiki baktereid, kes täidavad lakkamatult paljusid tähtsaid ülesandeid. Neid häid baktereid, probiootikume nimetatakse vahel soolestiku parimateks sõpradeks.
Soolestiku mikrofloora ja seedetrakti tervis on ülimalt tähtsad, et saaksime söödavast toidust kasu. Terve seedimine ja tugevad bakterikultuurid lagundavad toitu ning aitavad omandada toitaineid. Ka B- ja K-vitamiini varud sõltuvad sellest, kui hästi soolestik töötab. Peensoole bakterid suudavad toota teatud koguses B12-vitamiini, jämesooles toodetakse K-, B1-, B2-, B6- ja B9-vitamiini. Tervel inimesel on terve seedimine!
Head bakterid tugevdavad ka immuunsüsteemi, vähendavad allergiate ohtu, väldivad ärritatud soole sündroomi ja maohaavandeid, takistavad pärmseente infektsiooni tupes ja seedetraktis,vaigistavad antibiootikumide kõrvalmõjusid ning aitavad argipäevaste seedetraktiprobleemide, kõhulahtisuse, kõhukinnisuse, maopuhituse ja kõhuvalu vastu. Palju teadusuuringuid viitab kasellele, et meie vaimne tervis paraneb, kui seedimine on optimaalne.
Prebiootikumid
Prebiootikumid on kehas aeglaselt imenduvaid süsivesikuid ja mittelagunevaid kiudaineid ühendav koondnimetus. Nende hulka kuuluvad oligosahhariidid, mis stimuleerivad tervislike soolebakterite, probiootikumide kasvu. Lisaks mõjutavad prebiootikumid soodsalt soolestiku happesust, parandavad oluliste mineraalainete omastamist ja vähendavad suhkru negatiivset mõju.
Looduslikke prebiootikume sisaldavad näiteks kaunviljad, piim, sibul, tomatid, banaanid, kaer, küüslauk ja mesi. Et tulemus oleks parim, peavad prebiootikumid ja probiootikumid olema tasakaalus.
Kuidas elasid meie esivanemad?
Inimene on läbi aegade söönud toitu, mis soodustab probiootiliste bakterite kasvu, kuid tänapäevane elustiil erineb väga tugevalt meie esivanemate omast. Me sööme palju kiirtoitu ja elame pidevas stressis, mistõttu pole kuigi tavatu, et paljud rikuvad oma seedetrakti bakterifloora tasakaalu ja annavad nii kahjulikele bakteritele võimaluse paljuneda.
Inimene on juba muistsetest aegadest saadik söönud hapendatud toitu. See on loomupärane ja lihtne viis saada häid baktereid ja hoida magu töös. Kasulikke baktereid tekitava toidu tarbimine vähenes märgatavalt pärast seda, kui kodudesse tekkisid külmikud ja vajadus hapendamise teel konserveeritud toidu järele langes.
Mina ise püüan, nii kuidas vähegi võimalik, elada esivanemate kombel, see tähendab süüa puhast, lisanditeta, mitte vabrikus toodetud toitu. Ma valin looduslikult fermenteeritud või piimhapendatud tooteid, mis on suurepärased prebiootikumide ja probiootikumide, teisisõnu heade bakterite allikad.
Traditsioonidega bakterikultuur
Inimesed ei ole alati teadnud, kuidas aitavad teatud toiduained seedimist korras hoida ja annavad hea tervise, kuid nad on pannud tähele nende soodsat toimet ja hoidnud end niiviisi tervena.
Kombucha ehk teeseenejook on Hiinast pärit tervisejook, mida on valmistatud tuhandeid aastaid. Aasia kultuurides on söödud sojakastet, misosuppi ja hapendatud köögivilju, näiteks kimchi’t. Vanad roomlased sõid korrapäraselt hapukapsast, täpselt samasugune traditsioon on Saksamaal. Indias on enne einet joodud jogurtijooki lassit. Ida-Euroopas ja Venemaal on keefir olnud toidulaual nii kaua, kui mäletatakse. Pikad traditsioonid on Kreeka ja Türgi jogurtikultuuril.
Inimene kui elav bakterikoloonia
Soolestik on arvukate bakterite kodu, neid on seal nii häid kui ka halbu. Jämesoole seinu katab ligi kaks kilo ehk umbes 100 000 miljardit bakterit, keda on 300 kuni 1000 liiki. Meie esivanemate soolestikus võis teadaolevast 6500 bakteriliigist leiduda kuni 2500. Neid baktereid on kümme korda rohkem kui keha kõiki rakke kokku. Et füüsiline ja vaimne tervis püsiksid head, tuleb säilitada täpset tasakaalu heade ja halbade bakterite vahel.
Praegu elame maailmas, mis on täis pestitsiide, konservante, toidulisandeid, antibiootikumide liigkasutamist ja stressi. Kõige selle tõttu väheneb soolestiku mikroflooras tingimata vajalike ja heade bakterite hulk. Meis peaks olema 80 protsenti häid soolebaktereid ja 20 protsenti halbu, kuid viletsa ja happelise toidu tõttu on nüüdisajal paljudel vaid 20 protsenti häid ja 80 protsenti halbu baktereid.
Probiootikumid tablettidena, pulbrina või kapslites
Huvi probiootikumide kui toidulisandite vastu on viimastel aastatel kasvanud, kuid enamik tablettidena, pulbrina või kapslites müüdavaid probiootikume on toodetud sünteetiliselt ja osa neist on ka geneetiliselt muundatud. Samuti ei sisalda enamik neist prebiootikume – toitaineid, mis hoiavad meie soolestiku mikrofloorat hästi korras ja soodustavad probiootikumide kasvu. Nii et vali oma kapsleid hoolikalt ja testi eri tootjate tooteid.
Probiootikumide bakterisisaldus võib olla kaubamärgiti erinev. Leia, mis sulle kõige paremini sobib, ja varieeri kasutust. Soolestikus on sadu bakteriliike. Nende suur hulk probiootikumis suurendab võimalust saada juurde neid baktereid, mille järele parajasti vajadus on. Kümmet bakteriliiki sisaldav preparaat on niisiis tavaliselt parem kui ühtainsat bakteriliiki sisaldav preparaat. Mõõdukate vaevuste puhul või ennetaval otstarbel võib toidulisandina piisata 1-2 miljardist bakterist päevas. Tugevamate vaevuste puhul võidakse vajada 25-100 miljardit bakterit päevas, eriti pärast antibiootikumikuuri. Aga alusta alati rahulikult ja suurenda koguseid tasapisi.
Kääritatud valmistoidud ja -joogid
Kui sul pole aega ise toiduaineid kääritada, osta neid turult, kogu aeg ilmub müügile uusi tooteid. Meid, kes mõistavad nende toiduainete tähtsust soolestiku mikrofloorale ja tervisele, on palju ning meid koguneb järjest rohkem. Keefir, kombucha, jogurt, fermenteeritud piimatooted, hapukapsas, kimchi, hapendatud köögiviljad, sojakaste, misosupp – valik on suur. Kuid loe ostes pakendit. Joogid ja toiduained peavad olema hapendatud looduslikus fermenteerimisprotsessis ega tohi mitte mingil juhul olla pastöriseeritud. Liiga sageli kasutatakse kääritamise asemel äädikat ja isegi kui toode on looduslikult fermenteeritud, võib see olla üle batsillide taluvuspiiri kuumutatud. Siis ei ole sellesse jäänud enam mingeid probiootilisi baktereid.
Ravi antibiootikumidega
Alati, kui alustad ravi antibiootikumidega, hakka kohe võtma ka probiootikume. Ära jää ootama ravikuuri lõppemist! Mõnikord on eluliselt vajalik antibiootikume võtta ja siis tuleb seda teha. Paljud teavad, et antibiootikumid mõjuvad soolestiku mikrofloorale negatiivselt – tapavad paljusid probiootilisi baktereid – ja see võib pikaajalises plaanis tervisele halvasti mõjuda. Üks sellistest mõjudest on candida ülekasv nii tupes kui seedetraktis.
Sündides steriilne
Loode on ema kõhus täiesti steriilne ja põhimõtteliselt bakterivaba, aga niipea kui laps sünnib ja läbib sünnituskanali, saab ta emalt kaasa bakterid, kes koloniseeruvad kiiresti. Keisrilõike puhul satub laps teiste bakterite mõju alla ja see võib kaasa tuua halbu tagajärgi. Ka imetamine on tähtis selleks, et laps saaks endale palju häid baktereid. Laste hulgas, keda ei imetata, täheldatakse sagedamini allergiaid ja vähem bakteriliike.
Kas soolebakterid teevad paksuks?
On jõutud järeldusele, et teatud bakterid võivad mõjutada rasva omastamist ja ladestumist kehas. Võimalik, et need bakterid mõjutavad ka söögiisu, tekitavad tahtmist mingi toidu järele ja siis sõltub neist ka see, et sa sööd üle. Kaks inimest, kes soovivad kaalust alla võtta, söövad täpselt sama toitu ja treenivad ühepalju, võivad niisiis saavutada erineva tulemuse. Seda tulemust mõjutavad paljud kehaga seotud tegurid, osalt ka bakterid. Soolebakterid võivad niisiis olla liigse kehakaalu põhjustajad.
Kuidas tekivad kõhugaasid?
Kõik inimesed tekitavad keskmiselt kaks liitrit gaasi päevas. Kui soolebakterid panevad toidujäänused käärima, moodustuvad süsinikdioksiid, vesinik, metaan ja kurikuulus väävelvesinik, mis haiseb nagu mädamuna. Neil, kellel on probleeme kõhugaaside liigsuse või eriti halva lõhnaga, on sageli häiritud soolebakterite tasakaal ja/või seedetrakti töö.
Soolestik on nagu teine aju
Soolestikus toodetakse serotoniini (heaoluhormooni, mis avaldab meeleolule positiivset mõju) rohkem kui ajus. Nii et kas viga on peas või soolebakterites, kui tunned masendust? Mis juhib sinu meeleolu ja enesetunnet? Kui su tuju on nähtava põhjuseta halb, oled nukker või rusutud, võib see tähendada ka probleeme soolestikus…
Lisa häid baktereid iga päev
Püüa leida viis, kuidas hoida probiootikumide lisamisega tasakaalus heade bakterite mikrofloorat, et seedetrakt töötaks optimaalselt. Probiootikume võib lisada kahel viisil:
- probiootiliste ja fermenteeritud toiduainetega
- probiootiliste toidulisanditega
Mina tavatsen iga päev juua naturaalselt fermenteeritud jooke. Reisile võtan kaasa probiootikumide kapsleid.
Mind vaevav kõht
Soolestiku mikrofloora mõju tervisele ei ole võimalik üle tähtsustada. Kui soolebakterite tasakaal on rikutud, tekitab see sageli tuntavaid vaevusi. Väidetakse, et paljude füüsiliste ja psüühiliste haiguste põhjus peitub seedetraktis.
Olen terve elu kannatanud seedehäirete all ja seetõttu läbi proovinud palju. Omavalmistatud probiootikumid on mind aidanud paremini kui ükskõik mis muu, mida testinud olen. Tingimus on vaid see, et neid tuleb võtta korrapäraselt ja mitmekesiselt. Kui asusin seedetrakti tasakaalustama, tõi see kaasa muidki positiivseid mõjusid – lisandus energiat, tuju muutus rõõmsamaks, uni paranes ja kehakaal vähenes iseenesest.
Pärast sadu tunde kestnud lugemist, testimist ja vaaritamist olin õppinud ise valmistama oma probiootilisi jooke. See on odav ja lihtne, lisaks on tulemus tohutu maitsev. Selles raamatus jagan teiega kõike, mida olen ise õppinud ja maitstes selgeks saanud.
Et probiootikumide toime oleks tõhus, on vaja meeles pidada, et neid tuleb võtta korrapäraselt ja valik peab olema mitmekesine – keefir, kombucha, iduvesi, jogurt, hapendatud köögiviljad, hapukapsas ja muu.
Autor: Eelika Maranik
Katkend pärineb kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Eelika Maraniku raamatust “Probiootilised smuutid”.
