Hiina meditsiini arst Rene Bürkland selgitab oma äsja ilmunud originaalraamatus “Tark tee terviseni”, millised on toiduvalmistamise meetoodid, mis soojendavad ehk tugevdavad toiduainete yang-olemust, muutes jahedad ja külmad toiduained soojemaks.
Hiina toitumisteraapias tuntakse rohkem kui 50 erinevat toidu valmistamise viisi, mis muudavad toidu termilist toimet. Valmistamismeetodid saab jagada kaheks – jahutavad ja soojendavad.
Soojendavad toiduvalmistamise meetodid
Soojendavad meetodid tugevdavad toiduainete yang-olemust, muutes jahedad ja külmad toiduained soojemaks.
Meetodid – grillimine, praadimine, röstimine, suitsutamine, küpsetamine, hautamine, alkoholis keetmine, moorimine, teravate vürtside kasutamine.
Grillimine (tugevalt soojendav)
Väga tugeva yang-toimega. Kuna grillimisel puutub toit otseselt kokku tulega, siis on soojendav toime väga tugev. Grillimist tuleks vältida, kui inimesel on kuuma sümptomid.
Praadimine, röstimine (soojendav)
Praadimine ja röstimine lisavad toidule yang’i. Selle meetodi heaks näiteks on vokkimine, mille puhul puutub toidu välispind lühikese aja jooksul kokku suure kuumusega ja muutub krõbedaks, samal ajal jääb sisemus mahlane ja värske. Praadimisel kasutatav õli toob kehasse niiskust. Praadimist ja röstimist tuleb vältida kuuma sümptomite korral. Sellega liialdamisel tekib kergelt niiskus-kuumus, mis soodustab põletike teket (nt akne).
Suitsutamine (soojendav)
Suitsutamine lisab toidule yang’i, kuid vähemal määral kui grillimine. Suitsutatud kala soovitatakse külmal aastaajal neerude tugevdamiseks. Samas ei tohi suitsutatud toitudega liialdada, sest need sisaldavad palju soola, suitsuga võib toidule lisanduda ka kantserogeenseid aineid.
Küpsetamine (soojendav)
Küpsetamine annab toidule natukene yang’i juurde. See on hea yin-tüüpi toiduainete (nt köögiviljad) töötlemiseks. Toitude küpsetamine sobib hästi taimetoitlastele, kes söövad põhiliselt yin-toitu. See meetod on keha tugevdamiseks hea ka külmal aastaajal.
Keetmine, hautamine (neutraalsest soojendavani)
Keetmisel sõltub soojendav efekt keetmise ajast. Lühiajaline keetmine lisab toidule natuke yang’i, pikaajaline hautamine toob toidule juurde palju yang-energiat. Hiina meditsiini järgi on hautamise potentsiaalne kasu palju suurem kui kahju sellest, et kaovad vitamiinid. Hautatud lihad sobivad väga hästi yang’i tugevdamiseks inimestele, kellel on qi või yin’i nõrkus. Hautatud toit on hea külmal aastaajal ja külmas kliimas, sest soojendab organismi sisemust.Hiina meditsiinis nimetatakse pikalt keedetud või hautatud toite “Meistrite supiks” (6-36 tundi hautamist). Sellisel supil arvatakse olevat tohutu tervistav mõju ja seda soovitatakse pärast pikaajalisi haigusi või sünnitust keha taastamiseks. Taimseid toite ei soovitata väga pikalt hautada, sest need kaotavad rohkem oma energeetilisest väärtusest. Taimsete hautiste energeetilist potentsiaali saab tõsta erinevate maitsetaimedega (ingver, kaneel jne).
Alkoholis keetmine (soojendav)
Alkoholis keetmine toob paremini esile toidu maitse, aga muudab toidu ka soojemaks. Alkohol annab kehale yang’i juurde ja tõstab seda ülespoole. Lisaks sellele parandab alkohol qi ja vere liikumist ning eemaldab seiskumist. Alkoholiga keedetud toidud soojendavad magu ja põrna ning südant ja kopse. Emotsionaalse pinge ja stressi korral, kui inimene muutub nukraks, allaandjaks või kurvaks, tõstavad alkoholiga keedetud toidud qi’d ülespoole ja parandavad meeleolu.
Moorimine (kergelt soojendav)
Moorimine lisab toidule mõõdukal määral yang’i.
Teravad vürtsid (kergelt soojendav)
Enamik vürtse on soojad või kuumad. Vürtsid mitte ainult ei maitsesta toitu, vaid mõjutavad seda ka termiliselt, tugevdades seedimist (magu ja põrn). Loorberilehti, köömneid või nelki kasutades saab muuta yin-tüüpi köögiviljad kergemini seeditavaks(nt hapukapsas). Tugevalt vürtsitatud toitudega peaks olema ettevaatlik siis, kui kehas on palju kuumust.
Inimene on unikaalne ja kordumatu, seetõttu peaks toitumisel lähtumagi sellest unikaalsusest. Ei ole olemas superdieeti, mis sobib kõigile, ei ole olemas õigeid ja valesid, on sobivad ja mittesobivad toiduained.
Hiina meditsiini toitumisteraapia lähtub inimese konstitutsioonist, eripäradest ja haigustest. Raamatust saab teada, milline toit sobib erinevatele kehatüüpidele, kuidas valida toitu vastavalt aastaaegadele, millised toidud sobivad külmetushaiguste, seedeprobleemide, ülekaalu, väsimuse, valude ja teiste tervisehädade korral. Sel moel valitud toit tugevdab organismi, aitab ennetada haigusi ja nendest kiiremini terveneda.
Rene Bürkland on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üldarstina ning Tallinna Ülikooli psühholoogina. Ta on neli aastat õppinud Nanjingi ja Bejingi Hiina meditsiini ülikoolis hiina keelt, akupunktuuri, taimravi, gigong’i ja tuina massaaži. Praegu võtab ta Hiina meditsiini keskuses vastu patsiente, õpetab Hiina meditsiini ja gigong’i. Tema esimene raamat hiina meditsiini teemal “Tervise alkeemia” ilmus 2014. aastal ning võeti lugejate poolt erakordselt hästi vastu.
