Ilmunud on “Metsaköök”, raamat mis meelitab su loodusesse I-GA IL-MA-GA! Metsaköök, mereköök, võsaköök, rabaköök, metsik ja maitsev. Lihtsalt selline uus ja huvitav formaat, mida meie ise, Hele-Mai ja Merle oleme linnainimestena võsas mõnu- ja tänutundega viljelnud.
Metsaköök, see on kirg ja poeesia, mis ühendab endas kaks ürgset mõõtu naudingut, looduses olemise ilu ja eheda toidu. Jah, tõesti, söögitegemine ise võibki olla eesmärk, miks sinna metsa üldse minnakse… Ja muidugi ka kõik need jutud, mis söögi kõrvale räägitakse.
Nii et, tõsised matkamehed, andke armu, muidugi me teame, et suhkruherneid ja värsket koriandrit kaks nädalat seljas ei tassi. Samas ei pea looduses piirduma matkaklassikaga! Nagu räim tomatis, vardasse aetud odavvorst või külapoest kaasa haaratud tahenema kippuv juustusai. Metsas võid süüa MIDA TAHES! Kõike eelmainitut muidugi ka. Valik on sinu.
Meie enda jaoks on looduses söömisest ja söögivalmistamisest saanud suurepärane stressiravim ja hea elu retsept. Kirg on nii võimsaks paisunud, et tahaks seda teistega jagada. Kõik sõbrad kutsuks restorani asemel hoopis lõkke äärde. Kvaliteedis allahindlust ei teeks, sest metsas võib süüa pareminigi kui restoraaanis! Ainult natukene hullust ja kirge on tarvis. Oleme näinud, et isegi paadunud esteedid ja mugavussõltlased on võimalik sellesse võrku püüda. Siia raamatusse oleme kokku kogunud metsa sobivad toidud, mis just praegu meid kannavad ja kõnetavad.
Hele-Mai on võsas, metsas ja mägedes uidanud lapsest saati. Vahel suurest matkaigatsusest kolinud magamiskotiga põrandale, teinud akna lahti… ja pannud pea hästi akna ligidale. Parema puudumisel priimusega oma kaheruutmeetrisel rõdul risotot keetnud. Ning oma elus käinud väga erinäolistel matkadel. Kaevanud öösel bikiinides ja pudrukaussidega telgi ümber kraave, et paduvihm kuidagi eemale juhtida ja päris tiigis ei peaks magama. Sattunud riigipöördekatse ajal Tšetšeeniasse ja lasknud end muretult džigittidel hobuste seljas sõidutada, sõnagi mõistmata, mida nood räägivad. Ärganud Himaalajas, juuksed aknaruudu külge jäätunud. Mägimatkal olles näinud, kuidas lätlaste surma saanud grupijuht hommikuudus eeslitega mäest alla tuuakse, ja siis valmistunud ise sinnasamma mäkke ronima. Jäänud pikemaks veninud matkale, kus toit sai otsa juba kolm päeva enne mägedest välja saamist…
Merlel nii kirevaid matkalugusid pajatada pole, küll aga hakkas teda aastaid tagasi hullult tõmbama linnast välja. Enne teise lapse sündi pakkisidki nad kaasaga auto pilgeni täis, andsid linnakorteri ära ja panid ajama sinna, kus on vaid naati, palju naati. Et nautida aeglast elu ja käia ära ka talvise kaamose puhastavas augus. Tegelikkuses aga tähendas maale kolimine lakkamatut kankaani laste, ahjude ja majapidamise ümber. Kaamos libises mööda, sest seda lihtsalt ei jõudnud märgata.
Nüüdseks oleme mõlemad kolme lapse emad, kelle päevad täis võitlusi ja vallutusi, kurusid ja tippe. Hele-Mai ei unista enam enese proovilepanekust matkataevas, üldsegi mitte. Vähemalt praegu. Mets pakub meile hädavajalikku kosutust ja hingerahu. Ja metsa poole kisub ikka vääramatu jõuga. Hea ilmaga, halva ilmaga, jah, isegi eriti halva ilmaga. Mõtted on ikka metsa vahel.
Merle kaasa Hannes on hobimesinik, kes on viinud osa oma tarudest laande. Et oleks ikka ja jälle metsa asja. Ükskord korraldas karu metsamesilas korraliku festivali, pärast olid kõik 15 taru poolikud ja uppis! Uus ja pisem mesila asutati siis hoopis teises metsatukas. Metsa on hea lapsi kaasa võtta! Pisikesed inimesed ei igavle seal kõvahäälselt ega ripu vanemate küljes kinni, vaid kiiguvad puude okstel, uurivad kerra tõmbunud päevakoera või põdrasammalt. Näe, issi habe! Lõkkeasemest ja autokastile seatud matkapliidist on aga saanud põnev köögipikendus.
Metsas on mõnus! Ja meile meeldib RMK matkaradade taristu. Kuna endal ju aega napib, siis on nii metsikult hea, kui keegi on metsa vahel toimetamise sulle hõlpsamaks teinud. Rajad, mis asuvad just täpselt õiges kohas, on mõõduka pikkusega ja sealt näeb võimalikult palju. Lõkkeplatsid, vaatetornid… Jah, me oleme hullupööra tänulikud.
Tegelikult me ei tea, mida inimesed metsas söövad. Vaatame kõiki neid sadu imemõnusaid lõkkeplatse, silmitseme lõkkeasemeid mererannas. Keegi on siin istunud, mida ta rääkis, mida sõi? Metsaköögi raamatus jagame Sinuga seda, mida meie sööme. Siin särisevad pannkoogid ja burgerid, valmivad ühe-poti-pastad puravike ja kukeseentega, tatar saab hulgaliselt värskeid kombinatsioone, praeme umbrohtu, podisevad pajad läätsede ja kikerhernestega, keerutame kokku imemaitsvaid risotosid, grillime banaani ja lonksame kuuma shokolaadijooki. Ise oleme rõõmsad ja õhetavad.
Tule koos meiega hurmavale ekskursioonile kulinaariavõssa!
Ilm on tegelikult imeline. Tuleb ainult leida jõudu linnast välja sõita.
Oled sa kuulanud, kuidas meri jäässe läheb, kuidas ta kiunub ja ulub ja haugub, sekka külma klirinat, kui mõni kivi välja murrab? See on uskumatu elamus. Kuidas päike välja tuleb, teeb oma korrektiivid, sulatab, lööb prao sisse. Krudinaga raiuvad pangad randa. See on ilus.
Metsas, Tom Kha ainetel 2-le
Mõnus talvegurmee. Kui on väga külm, võid kõik ettevalmistused kodus ära teha. Sest mis seal salata, mingisugusest külmakraadist alates näpud enam lihtsalt sõna ei kuula, on kanged ja isegi sibula tükeldamine on tsirkusetrikk.
- vett
- peeneks viilutatud sibul
- 2 küüslauguküünt (õhukeste viiludena)
- 1 purk kookospiima
- 1 pakk ehk 30 g Tom Kha pastat
- omal valikul, kas 2 kanafileed või taimetoidusõpradele peoga suhkruhernekaunu, šampinjone ja kirsstomateid, või kui soovid tummisemat suppi, siis kõike ja korraga
- 1 tšillikaun
- soola-pipart
- 1 laim
- punt värsket koriandrit kui võimalik
- praadimiseks võid või õli
Prae sibulaviilud õrnal tulel rohkes võis. Ega seda tegelikult tegema ei pea. Aga maitse saab intensiivsem, mõnusam. Lisa hakitud küüslauk. Vala peale kookospiim ja Tom Kha pasta, lase pisut podiseda. Kalla tühi kookospiimapurk vett täis ja sealt hakka tasapisi supile juurde sortsutama. Nüüd lisa hakitud kanafilee või viska sisse hernekaunad, poolitatud seened, tomatid ja hakitud tšilli. Vajadusel lisa veel vett.
Podista, maitsesta soola-pipra, laimimahla ja hakitud koriandriga. Timmi maitset ja keeda nii kaua, kuni tundub hea. Soojema ilmaga tahaks miskit värskemat, siis võid kogu kraami jätta mõnusalt krõmpsuma. Käreda pakasega tasub keeta rohkem, et maitsed seguneksid ja supp keeks veidi rohkem kokku.
+ Kodus suppi keetes võid ju kaaluda, kas tahad sidrunirohtu või laimilehti ka potti saata. Metsasupi võti on aga… Tom Kha pasta ja kõik. Müüakse vürtsipoodides ja suurkauplustes, on nii ühekordseid pakikesi, mis kõlbavad ideaalselt kaasavõtmiseks, kui ka suuri pütte.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Merle Liivaku ja Hele-Mai Alamaa raamatust “Metsaköök”.
Hõrgud retseptid ja ehe toit otse looduse keskelt! Hele-Mai Alamaa ning Merle Liivaku imekaunis ja erakorselt mahukas kokaraamat “Metsaköök” jagab võrratuid retsepte ja annab praktilist nõu, inspireerides ühendama looduses olemise ilu ja eheda toidu. Söö metsas, puu otsas, rabarajal ja kanuus!
