Mitmekülgne toitumine ja piisav veetarbimine koos igapäevase piisava liikumisega on terve olemise aluseks. Kui saad mõtlemise korda ja suudad ebameeldivatele olukordadele läheneda targalt, on tugev ka immuunsüsteem.
Immuunsüsteem kujuneb inimesel lõplikult välja 12.-15. eluaastaks. Immuunsüsteemi hulka loetakse adenoidid, tonsillid, tüümus, lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud soolestikus, lümfisoonestik, nahk ja luuüdi. Lisaks valgevere rakud ja kudedes paiknevad valgulised ühendid, mis reageerivad erinevatele stressoritele.
Inimese immuunsüsteem ei reageeri ainult pisikutele, vaid ka emotsioonidele ja toidule. Seda inimesed tihti ei tea. Teaduslikult on kindlaks tehtud, et ühe ebameeldiva uudise järel on immuunoglobuliinide IgA (immunoloogiliselt väravavaht kehas) toime ligi kuueks tunniks langenud ja ühe magamata öö järel on organism nõrgestunud 5-6 päevaks.
Meie organismis elab umbkaudu 100 triljonit bakterit, lisaks seened ja ka viirused. Näiteks suus arvatakse leiduvat umbes sada tuhat bakterit, samuti põies ja hingamisteedes ning ka veri pole streiilne, nagu inimesed tihti arvavad.
Baktereid ei peaks liigitama headeks ja halbadeks, sest tervise sesiukohalt on nad kõik meile vajalikud just selles keskkonnas, kus elame, ja selles olukorras, mida sööme ja joome. Kokkupuude kehale veel tundmatute antigeenidega võib muidugi esile kutsuda keha immuunsüsteemi tormilise reaktsiooni, mis avaldub kehatemperatuuri tõusus, limaskestadel avalduvas põletikus (kurk valus, nohu, peavalu, kõrvavalu, põiepõletik, kõhulahtisus, oksendamine jms), kuid niisugused seisundid ei vaja antibakteriaalse ravi määramist, vaid haiguse läbipõdemist ja kehakeskkonna tasakaalu tagasiviimist.
Sage antibiootikumidega ravimine tapab ühtesid baktereid ja soodustab teiste vohamist. Tavaliselt haigestuvad inimesed pikka aega kestnud pingete tagajärjel, sest organismi kaitsefunktsioonid on kurnatud. Pikad tööpäevad, inimestevahelised pinged, rahamured, ebakindlustunne jne. Haigus annab alati teada kurnatusest ja nõuab puhkust kehale ja vaimule.
Lapsed on tihti haiged, kui nad tajuvad, et nende ema ja isa vahel on tülisid, kui nad söövad liiga palju magusat ja kiirtoite, tarvitavad joogiks kihisevaid ja värvilisi jooke; kui neil pole kindlustunnet koolis või kodus, magavad vähe, viibivad pikalt liiga lärmakas keskkonnas jne. Põhjuseks on ikka keha haavatud ainevahetus. Immuunsüsteem ründab vale keskkonda ja tulemuseks on taas põletikulised haigused.
Kokkuvõtteks võiks veel öelda, et keha immuunsüsteem on erinevate rakkude ja kudede kompleks, mille hulka võib liigitada ka mitmeid valgevere rakke (leukotsüüdid, T-lümfotsüüdid, B-lümfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid), kudedes kaitset pakkuvad tsütokiinid, leukotriinid ja C-reaktiivne valk, lisaks on igal koel eraldi oma kaitserakud. Immuunsüsteemi kaitsev toime väljendub kõige paremini just limaskestade reaktsioonis, mistõttu kurguvalu, nohu ja hingamisteede ägedad põletikud on esmaselt keha immuunsüsteemi rünnaku väljendajad. C-reaktiivse valgu (CRV) aktiivsuse tõus haiguse alguses on samuti immuunsüsteemi kaitsevõime peegeldaja, mistõttu ei vajata ravi antibiootikumidega. Keha kaitseb ennast, ärge kiirustage seda kaitset maha võtma keemiliste ravimitega, mis immuunsüsteemi nõrgestavad.
Kilpnääre
Kliinilisest praktikast on teada, et kroonilises stressis patsientide varajased vaevused on väsimus, pigistustunne kõri piirkonnas, südamepekslemine, suurenenud higistamine ja jõu kadumine, millele hiljem lisandub hingeldamine vähimagi füüsilise koormuse puhul. Need on kroonilise pinge tüüpilised ilmingud ning kilpnäärme aktiivsuse tõus on organismi varajane vastus stressile. Kilpnääre oma hormoonidega on stressi toetav organ, mis hakkab verre saatma tugevaid stressihormoone, aidates osutada vastupanu ärritajale. See on loomulik kaitsereaktsioon.
Kroonilise stressi tingimustes hakkab organism nõrgenema ja 3-5 aasta järel ei suuda ta enam end kaitsta – hormoonide tootmine kilpnäärmes häirub ja nääre hakkab iseennast hävitama. Kui diagnoositakse autoimmuunne türeoidiit, järgneb sellele sageli kilpnäärme alatalitlus, mis vajab eluaegset hormonaalset asendusravi.
Kui kilpnäärmes on toimunud orgaanilised muutused, siis on üks stressi vastu võitlemise lüli hääbunud ning see hakkab mõjutama kogu organismi võitlusvõimet. Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi, aga meie kliimas on sellest suur puudus, mistõttu joodikriipsukese tõmbamine nahale iga päev vähendab ärevuse nähte ja tagab kilpnäärme normaalse töö. Joodipuuduse tingimustes kasutab keha joodi asemel fluori ja alatalitluse tunnused on varmad tulema.
Kurgumandlid
Samasugune protsess toimub ka kurgumandlitega (lümfoidne kude). Eesti kliimas on koormus mandlite ja adenoidide lümfaatilisele koele suurem kui piirkondades, kus on aasta läbi soe ja päikesepaisteline. Kui inimesel on tihti angiin või lihtsalt kroonilised pinged, siis tema võitlusvõime kaob. Mädane mandlipõletik on lokaliseerunud kaitse organismile. Mandlid ongi selleks loodud, et nad lokaliseeriksid põletiku.
Limaskestade põletiku üks olulisi põhjusi on krooniline D3-vitamiini puudus. Krooniliseks kujunenud protsessi iseloomustab mandlite enesehävituslik protsess, tekivad nn korgid (jällegi autoimmuunne protsess), kurnates sellega edaspidi juba kogu organismi. Tähtis on kroonilise infektsiooni kolle kurgust eemaldada ja hakata organismi tugevdama. Annan kolm harjutust mandlite n-ö massaažiks kroonilise tonsilliidi korral.
- Ajage 3 korda päevas 10 korda järjest keelt suust välja nii, et tunnete tõmmet kurgus.
- Masseerige mandleid väljastpoolt kergete liigutustega kellaosuti liikumise suunas.
- Kuristage kurku kerge soola- või soodaveega hommikul ja õhtul.
Pean Tartu arsti professor Mart Kulli* nina-kõrva-kurguhaiguste ravi arendamise võtmetegelaseks Eestis. Ta mõistis, kui tähtis on vaba ninahingamise tagamine keha normaalse ainevahetuse toimimiseks. Ta oskas mõelda oma eriala piiridest kaugemale – näha keha terviklikult. Streptokokk elab ka tervete inimeste kurgu limaskestas, kuid haigestuvad nõrgestunud inimesed, kes lisaks kroonilistele pingetele on sageli saanud ravi antibiootikumidega. Tuletan siinkohal meelde prantsuse keemiku, mikrobioloogi ja immunoloogia rajaja Louis Pasteuri (1822-1895) ja rakumeditsiini rajaja, saksa arsti, patoloogi ja bioloogi Rudolf Virchowi (1821-1902) sõnu, kes mõlemad muutsid elu lõpus oma arusaamu bakterite toimest: “Haiguste põhjuseks pole mitte bakterite olemasolu, vaid nõrgestunud inimese sisekond.”
Tähelepanu ei pea pöörama bakterile, vaid keskkonnale! Meil käib mikroobide tagaajamine antibiootikumidega ikka vanas vaimus edasi ja oma organismi tugevdamisele hakatakse mõtlema alles läbipõlemise järel.
Allikas: Riina Raudsik “Eelmäng haigustele”, kirjastus Pilgrim
Raamatu autor Riina Raudsik on ise omal nahal seda eelmängu kogenud ning tänu sellele, et ta muutis oma elukorraldust, haigusi välja ei kujunenud. Enne esmatasandi arstina tööle asumist töötas dr Raudsik erakorralises meditsiinis. Selle raamatu lugudest joonistub ka värvikas pilt 70-80ndate aastate kiirabiarsti tööst ja võimalustest. Oma toonaseid kolleege meenutab ta erilise südamesoojuse ja lugupidamisega.
