Veri voolava koena peab pidevalt saama vett, millest ta koosneb, et sellest siis uuendada ka teisi kudesid, millest sõltubki tervis. Verest tehakse uriin, higi, sülg, pisar, rasu, lima, sapp, kõrvavaik, lümf. Kogu keha organite ja kudede tervise olukord sõltubki veest, õigest veest, nagu kõikide kudede koostis on – soolakas ja aluseline. Seetõttu on soolade keelamine ja piiramine otseses seoses veetarbimise vähenemisega ja muutub automaatselt hüpertoonia tekkepõhjuseks number üks.
Miks? Sest soolad (mineraalid) sunnivad inimest ka vett jooma, luues normaalse sisekeskkonna ja veremahu ning lisaks ei tekita magusaisu. Piirata või üldse mitte kasutama ei peaks valget rafineeritud lauasoola, kus pole rohkem mineraale kui kloor ja naatrium. Soolal ja soolal on vahe, aga sool on kallim kui kuld.
Kuidas algab vererõhu kõrgenemiseprotsess kehas?
Vesi liigub vahetpidamata verest neerude ja teiste eritiste kaudu jälle välja. Ja kui vett päeva jooksul piisavalt asemele ei jooda, hakkab esimese asjana vererõhk tõusma.Tühjem veresoonte valendik sunnib südant kiiremini ja jõulisemalt lööma, et pumbata verd ka kaugematesse kudedesse.
Algul pekslemine, siis vahelöögid, edasi tõsisemad rütmihäired, pidev vererõhu kõrgem näit, halb enesetunne, kudede tasakaalu nihkumine happelisemas suunas… Siia lisanduvad kõikide kudede ja organite töö häired, ka koletserooli tõus veresoonte kaitseks. Piisava veeta ei saa keha oma tervise kaitseks olevat happe ja aluse tasakaalu kuidagi hoida, sest seisev vesi ei võimalda seda korras hoida. Koed ei saa enam puhastuda, immuunsüsteem ründab meie oma keha, tekitades kaitseks põletiku… ja pikapeale autoimmuunhaiguse – seisundi, kus rünne ja põletik on püsiv.
Hüpertoonia seisundi ravi on aluseline ja mineraliseeritud vesi, mis korrastab keha keskkonna ja normaliseerib kehas tasakaalu. Arteriaalne vererõhk ei püsi kunagi paigal, sest inimene pole puust. Vastavalt inimese emotsionaalsele seisundile, füüsilise koormusele ja teistele stressoritele muutuvad vererõhu näitajad pidevalt, sest vererõhu muutuse kaudu kohaneb keha iga olukorraga.
Kujutage ette olukorda, kus sportlane peab läbima 100 m pikkuse jooksu võidu peale, aga tema vererõhk ei tõuse ja keha ei saa kohaneda pingutusega. Tulemuseks on kaotus võistlustel. Sama on vihastamise või ehmatuse puhul, kui keha vajab kohe suuremat verehulka, et suuremaid ainevahetuslikke nõudmisi täita ja kui see ei õnnestu, alarmeerib keha sellest erinevate kaebuste kaudu. Siit ka vanarahvatarkus – ma vihastasin end haigeks, ma muretsesin end haigeks.
Millised on soodustavad riskifaktorid, et vererõhk võib inimesel tõusta ühel päeval kõrgemale normist?
Vererõhu tõusu põhjustavad ükskõik millised stressorid. Meile on kujundatud arusaam, justkui vererõhk on kindla väärtusega 120/80 mmHg. Kui see on kõrgem, siis on haigus. Elule raame pannes tekitame hirmu, mis tõstab vererõhku.
Kõige tähtsam põhjus vererõhu tõusuks on ikka veepuudus, sest veri sisaldab umbes 80-90% vett. Vesi ei seisa vereringes, vaid liigub sealt erinevate kudede ja elundite kaudu pidevalt välja – nagu eespool juttu oli -, et keha puhastada ja hoida pH-taset ning mineraalset koostist.
Neerud on tähtsaimad vererõhu stabiilsuse tagajad ja krooniline vee ning soolade puudus on tähtsaim vererõhu tõusu põhjus. Kõik stressorid äratavad kehas sümpaatilise närvisüsteemi, mis lisaks südametöö kiirenemisele ja tugevnemisele ahendab ka arterite seintes silelihaseid, et tõsta rõhku ja suurendada verevarustust kudedes. Stressi korral paisatakse kehasse ka veresooni ahendavaid neerupealise säsi hormoone adrenaliini ja noraderanaliini, sest keha vajab stressi tingimustes rohkem verd ja kõrgemat vererõhu taset. Jah, keha vajab seda, et ellu jääda. Kehas ei toimu midagi põhjuseta ja südametöö kiirus ning suurem jõudlus tuleb kudede poolt tellimusena.
Kuidas on omavahel seotud kõrge vererõhk ja kolesteroolitase organismis?
Vale elustiili mõjul hakkab lisaks vererõhu kõikumistele häiruma keha happe-aluse tasakaal. Kui seda ei suudeta pikka aega tasakaalus hoida, siis liigub happelisuse suunas ka vere pH. Kui vere pH nihkub veidigi happelisemas suunas normist (pH 7,36-7,42), astub kaitseks välja immuunsüsteem, arendades põletikku ka veresoonte seinte endoteelis. Bakterid seda põletikku ei põhjusta. Põletik käivitab läbi kolesterooli suurema sünteesi põletikuvastaste hormoonide tootmise, mille hulka kuulub ka D3-vitamiin. See on keha vägev ja tark omakaitse.
Kolesterool on keha keskonna tasakaalustaja, iseenda hormonaalne, põletikuvastane kaitse. Kolesterooli sünteesi pärssimine ravimitega takistab kolestroolist hormoonide sünteesi, takistades selle kaudu põletiku taandumist. Niisiis on kolesterooli tõusu põhjus võimas keha kaitse arendamine. Põletiku taandumine loomulikul moel on parim keha kaitse, mille loodus on igale inimesele andnud. Statiinide kasutamine suurendab tegelikult kolesterooli tootmist. Jälle puutume kokku olukorraga, kus ravi põhjustab sama haigust, mille eest väidetavalt meid ravitakse.
Millised on need kodused või ka looduslikumad meetodid, millega võiks inimene ennast juba profülaktika mõttes aidata juhul, kui tal on kalduvus kõrgvererõhule?
Kes joob mineraliseeritud ja aluselist vett pidevalt ja teadlikult umbes 1,5 liitrit päevas – muidugi sõltub vee kogus kaalust, ka soost ja väliskeskkonna temperatuurist -, siis see inimene tavaliselt ei pea hakkama medikamente neelama. Selline veekogus on pool keha veevajadusest ja teise poole saab siis kätte puuviljadest, teistest jookidest ja toidust. Inimkeha eritab päeva jooksul 3,5-4,5 liitrit vett, mistõttu 1,5-2 liitrit kehale omast vett on umbes pool vee tegelikust vajadusest.
Tuleb arvestada ka seda, et vee väljutust kehast stimuleerivad kofeiini sisaldusega joogid, alkohol ja muud stimulandid.
Milliseid looduslikumaid meetodeid oskate soovitada siis, kui tõbi on juba käes?
Tuleb läbi mõelda või oma arstiga arutada, mis võiks antud inimesel olla kõrgenenud vererõhu põhjus. Õige vee tarbimisel normaliseerub näiteks 70 kg kaaluval inimesel vererõhk umbes 25-35 päeva jooksul tasapisi, mitte kohe. Ka see ajafaktor ongi just inimestel takistuseks, miks alustatakse ravi keemiliste preparaatidega, mis langetavad sageli hetkega vererõhu, tekitades arusaama, et haigus ongi kontrolli all. Kahjuks pole see nii. Sümptomaatiline ravi ei taga tervenemist.
Kui veemajandusega hakata sihikindlalt tegelema, sageneb päevane ja esialgu ka öine urineerimine, tursed hakkavad taanduma tasapisi ülalt alla suunas, kuid paari nädala jooksul võib tekkida ka tagasilööke. Sellepärast on hea hoida oma arstiga sidet kuni seisundi stabiliseerumiseni, miskestab tavaliselt 2-4 kuud. Kõige kauem aega läheb muidugi olukorra normaliseerimiseks tugevasti ülekaalulistel inimestel, kes peavad varuma kannatust pikemalt. Ülekaal on valesti elatud elu tulemus ja selle normaliseerimiseks läheb kaua aega, sest rasvumine ise pole samuti üleöö tekkinud probleem.
Ravimite kasutamist ei peaks ükski inimene ise lõpetama, vaid konsulteerima vajadusel regulaarselt oma arstiga, kes teda ka informeerib keha olukorrast ja selgitab tekkinud olukorra iseärasusi sellel teekonnal.
Kui palju ja millisel määral üldse on võimalik juba kõrgeks tõusnud vererõhku alandada püsivalt normis olevaks?
Kuna ma ei tööta enam meditsiinisüsteemis, siis ei ravi ma ühtegi inimest, vaid nõustan neid keha poolt antava informatsiooni tõlgendamisel. Olen saanud tõesti palju tagasisidet, kuidas on keegi oma vererõhu näitajad stabiilseks saanud, ja nende inimeste seas pole kedagi, kellel oleks see õnnestunud ilma veemajandust korda tegemata. Hüpertooniatõbi pole eluaegne haigus ja vaevalt on arste, kes keelaksid vett juua selleks, et ravimeid edasi võtta.
Mida tähendab mineraaliderikas vesi? Kuidas seda kodus teha?
Mineraaliderikas vesi on keha rakkudedele hästi omastatav. Inimene võib juua kraanivett liitrite viisi, kuid rakud ei saa seda vett omastada, sest nende mineraalsus lahjeneks ja keha hakkaks kaebuste kaudu seda ka väljendama: tursed, südame rütmihäired, kõrgvererõhu probleemid, limaskestade tursed ja põletikud, lihasvalud, krambid, kuiva silma sündroom jne.
Lihtne kodus valmistatav vesi: 2 liitri vee sisse panna ½ tl Himaalaja soola ja ½ tl 4 soola pulbrit või söögisoodat või korallipulbrit.
Sellist vett peaks iga täiskasvanud inimene jooma umbes1,5 liitrit päevas, mis on pool keha tegelikust veevajaduses tööpäevas.
Kas vererõhu puhul aitab tõesti alandamiseks ainult veejoomisest… või oleks kasulik ka mõnda taimeteed juua?
Eelnimetatud mineraaliderikka vee joomine aitab loomulikult tasapisi vereringluse korrastada, vere vedelana hoida ja vererõhu stabiliseerida. Veri on ju 80-90% vesi. Taimetee on ka vesi, kuid selles puuduvad mineraalid. Paljudel taimedel on tervendavad omadused, mida inimesed läbi aegade tunnevad ja teavad. Taimsed teed ei kahjusta meie ainevahetuslikke protsesse, nagu seda teevad magustatud ja gaseeritud joogid. Must ja roheline tee sisaldavad palju kofeiini, mistõttu nad kihutavad kehast välja rohkem vett, kui jõuame asemele juua.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Riina Raudsiku raamatust “Eelmäng haigustele”.
Kuidas reageerib organism stressi korral?
Sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus tõstab veresuhkrutaset ja vererõhku, laiendab pupille, ahendab väikseid artereid, kuid laiendab bronhe ja bronhioole, paneb südame kiiresti ja tugevasti lööma ning suurendab vere hulka lihastes. Organism on võitluseks valmis. Kui selline olukord kestab pikemat aega, kurnatakse organismi kaitsesüsteemid välja ja tekivad erinevad kaebused, näiteks seletamatu väsimus, ülemäärane higistamine, rütmihäired ja jõu kadumine, hingeldus ja hingamisraskused, peapööritus ja tasakaaluhäired, pingepeavalud ja ärevus. Kõik need märgid on keha appihüüe, eelmäng haigustele. See on teadaanne, et oled oma kehaga pikka aega valesti käitunud. See on tõsiste otsuste tegemise aeg selleks, et end tervenemise teele tagasi pöörata. Raamatu autor Riina Raudsik on ise omal nahal seda eelmängu kogenud ning tänu sellele, et ta muutis oma elukorraldust, haigusi välja ei kujunenud.
Enne esmatasandi arstina tööle asumist töötas dr Raudsik erakorralises meditsiinis. Selle raamatu lugudest joonistub ka värvikas pilt 70-80ndate aastate kiirabiarsti tööst ja võimalustest. Oma toonaseid kolleege meenutab ta erilise südamesoojuse ja lugupidamisega.
