Kuigi kaks kaassõltlast ei pruugi teineteise arvamusega kaassõltuvuse põhiolemusest nõus olla, saavad nad vesteldes ikka aru, mida teine tahab öelda. Nad vahetavad mõtteid ühiste asjade üle – sarnased teod, mõtted, tunded ja sõnad. Asjade üle, mis on kaassõltuvusele iseomased. Just nendes punktides – kaassõltuvuse sümptoomide, probleemide, toimetulekumehhanismide ja reaktsioonide osas – on enamik defnitsioone ja rehabilitatsiooniprogramme sama meelt ja kattuvad. Nendest punktidest sõltub tervekssaamine. Need on asjad, mida peame ära tundma, omaks võtma, aktsepteerima, millega peame tegelema, millest end läbi võitlema ja millest loobuma.
Enne, kui toon ära loetelu kaassõltlase tüüpilistest käitumismustritest, tahan selgeks teha ühe olulise asja: see, et meil on sellised probleemid, ei tähenda veel, et me oleme pahad, puudulikud või alaväärtuslikud. Mõned õppisid sõltlasliku käitumise selgeks lapsepõlves. Teised omandasid selle hiljem. Mõned hoiakud võtsime omaks selle järgi, kuidas mõistsime religiooniõpetust. Paljudele naistele õpetati, et ohvrimeelne käitumine on meeldivalt naiselik. Kuid sõltumata sellest, millal me neid käitumismalle õppisime, omandas enamik meist selle õppetunni eeskujulikult.
Enamik meist hakkas niimoodi käituma, kuna pidime ennast kaitsma ja oma vajadusi rahuldama. Me tegime, tundsime ja mõtlesime niimoodi selleks, et ellu jääda – emotsionaalselt, vaimselt ja vahel lausa füüsiliselt. Me proovisime oma keerulise maailmaga toime tulla nii hästi kui võimalik. Pole alati kerge elada koos tervete ja normaalsete inimestega. Aga eriti raske on elada koos haigete, häiritud või vaimuhaigetega. Õudne on koos elada märatseva joodikuga. Paljud meist peavad hakkama saama äärmiselt ülekohtuste olukordadega ja meie pingutused on imeteldavad ja kangelaslikud. Andsime endast parima.
Kuid võib-olla on sellised enesekaitsemehhanismid oma aja ära elanud ega pole enam vajalikud. Vahel pöörduvad enesekaitseks ette võetud sammud meie vastu ja hakkavad meid kahjustama. Nad hakkavad meid hävitama. Paljud kaassõltlased elavad vaid hingitsedes ja enamik neist ei suuda oma vajadusi rahuldada. Nagu ütleb nõustaja Scott Egleston, on kaassõltuvus oma vajaduste rahuldamise viis, millega ei saa oma vajadusi rahuldada. Oleme teinud õigetel põhjustel valesid asju.
Kas me suudaksime muutuda? Kas suudame omandada elutervemaid käitumismustreid? Ma ei tea, kas vaimset ja meeletervist saab õppida, kuid peaksime üksteist julgustama ja innustama selle poole püüdlema. Võime õppida, kuidas asju teistmoodi teha. Me võime muutuda. Ma arvan, et enamik inimesi tahavad olla terved ja püüavad elada nii hästi, kui saavad. Kuid paljud ei tea, et võib ka teisiti teha. Paljud isegi ei taipa, mida nad teevad ja mis nende elus ei laabu. Paljud on nii ametis reageerimisega teiste inimeste probleemide peale, et neil pole aega iseenda probleeme ära tunda ja veel vähem – nendega tegeleda.
Paljud asjatundjad väidavad, et esimene samm muutuste suunas on olukorra teadvustamine. Teine samm on selle omaksvõtmine. Seda silmas pidades vaadelgem kaassõltuvuse tundemärke. Panin loetelud kokku kõikide erialaraamatute põhjal, mida olen lugenud ning lisasin oma isikliku ja ametialase kogemuse.
HOOLITSEMINE
Kaassõltlane võib:
• mõelda ja tunda, et ta vastutab teiste inimeste eest – nende tunnete, mõtete, tegude, valikute, tahtmiste, vajaduste, heaolu, selle puudumise, ja lõpuks ka nende saatuse eest
• tunda ängistust, haledust ja süütunnet, kui teistel on probleem
• tunda vajadust, peaaegu sundi aidata sel inimesel tema probleemi lahendada, näiteks pakkudes soovimatut abi, käies välja suurel hulgal igasuguseid lahendusi, või katsudes teise meeleolu tõsta
• vihastada, kui tema antud abi ei aita
• aimata ette teiste vajadusi
• imestada, miks teised ei vasta talle samaga
• leida end ütlemast „jah“, kui tahaks öelda „ei“, teha asju, mida ta tegelikult ei tahaks teha; teha rohkem tööd, kui temalt oleks õiglane oodata, ja teha teiste eest ära asju, mida nood oleksid võimelised ise tegema
• mitte teadvustada enese tahtmisi ja vajadusi, või siis küll teadvustada, kuid öelda endale, et minu tahtmised ja vajadused pole tähtsad
• katsuda teistele meele järgi olla – selle asemel, et iseendale meeldida
• avastada, et kergem on vihastada ja seda välja näidata teistele tehtud kui endale osaks saanud ebaõigluse puhul
• tunda end kõige turvalisemalt teistele andes
• tunda end ebakindlalt ja süüdi, kui keegi teine annab temale
• olla kurb, sest ta on kogu elu veetnud ainult teistele andes, aga temale ei taha keegi midagi anda
• tunda, et teda tõmbab hädaliste poole
• tunda, et ta tõmbab hädalisi ligi
• tunda tüdimust, tühjust ja väärtusetust, kui ta elus pole parasjagu mingit kriisisituatsiooni ega probleemi, mida lahendada või kedagi, keda abistada
• jätta oma asjatoimetused sinnapaika, et kellegi heaks midagi teha või end teise järgi kohandada
• võtta liiga palju kohustusi
• olla kurnatud ja surve all
• tunda oma sisimas, et teised inimesed on mingit moodi tema eest vastutavad
• süüdistada teisi selle olukorra eest, milles ta vaevleb
• öelda, et teised inimesed panevad teda tundma end nii, nagu ta end tunneb
• arvata, et teised ajavad ta hulluks
• vihastada ja tunda end ohvriks tehtuna ja leida, et teda ei hinnata, vaid kasutatakse ära
• märgata, et nende eelloetletud omaduste pärast teised teda ei kannata või vihastavad ta peale
MADAL ENESEHINNANG
Kaassõltlane võib:
• olla pärit häiritud, mahasurutud või tülitsevast perest
• eitada, et tema pere oli häiritud, mahasurutud või elas koos vastumeelselt
• süüdistada ennast kõiges
• kritiseerida end iga asja pärast, kaasaarvatud see, mida ta mõtleb, tunneb, kuidas välja näeb, tegutseb ja käitub
• vihastada, tõmbuda kaitsesse, olla oma voorusele uhke või solvuda, kui teised kaassõltlasi süüdistavad või kritiseerivad – ehk teisisõnu, teevad seda, mida kaassõltlased ise enese kallal pidevalt harrastavad
• lükata tagasi komplimendid ja kiituse
• masenduda, kui teda ei kiideta ega tehta talle komp limente
• tunda, et ta on erinev kui kõik teised
• tunda, et ta pole küllalt hea
• tunda end süüdi, kui kulutab enda peale raha või teeb enda heaks midagi meeldivat või ebavajalikku
• karta hülgamist
• võtta kõike isiklikult
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud raamatust Melody Beattie „Kaassõltuvusest vabaks“.
