Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, vähemalt 2–4 korda suurem tõenäosus haigestuda samasse haigusesse. Lisainfo leidmiseks vaata veel kord eestpoolt geneetilise riski hindamisvõimaluste kohta. Perekondliku ja geneetilise riskiga meestel kipub kliiniliselt tuvastatav eesnäärmevähk tekkima 6–7 aastat keskmisest varem ja seetõttu tuleb neil meestel alustada eesnäärmevähi varase avastamise meetmetega tavapärasest nooremas eas.
Haiguse teket soodustab loomse rasva ja liharikas toit, mis võib mõne uuringu järgi tõsta kasvaja tõenäosust isegi kuni kaks korda. Samas puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet võib kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Tugevalt ülekaalulistel meestel esineb vähem madala progressiooniriskiga eesnäärmevähki, kuid samas on neil võrreldes normaalkaaluliste meestega suurem risk haigestuda kõrge progressiooniriskiga vähki. Palju on uuritud seost metaboolse sündroomi ja eesnäärmevähi riski vahel. Tuvastatud on, et isoleeritud metaboolse sündroomi komponentidega, nagu näiteks kõrgenenud vererõhuga või vööümbermõõduga >102 cm on tõesti suurem risk haigestuda eesnäärmevähki, samal ajal kui meestel, kel on välja kujunenud täismahus metaboolne sündroom, on haigestumise risk hoopis väiksem. Viimase põhjuseks võiks pakkuda selle, et enamikul metaboolse sündroomiga meestel on üheks haiguse iseloomulikuks tunnuseks ka testosterooni suhteliselt madalam tase. Madal testosteroonitase on aga seotud suhteliselt madalama eesnäärmevähi riskiga.
Vähiriski võib tõsta eesnäärmepõletik, samas kui eesnäärme healoomulisel suurenemisel puudub mingigi seos kõrgenenud vähiriskiga. Samas eesnäärme healoomuline hüperplaasia ei välista eesnäärmevähi teket või olemasolu.
Eesnäärmevähi risk on madalam meestel, kes elavad aktiivset ja regulaarset seksuaalelu turvalise partneriga. Huvitav on see, et mõnes uuringus on ilmnenud, et teist tüüpi diabeedi raviks kasutatav metformiin on eesnäärmevähi riski langetanud. Samas pole mitmed ulatuslikud uuringud seda võimalikku kaitsvat mõju kinnitanud ja seetõttu pole praegu sel ravimil siiski kohta eesnäärmevähi riski langetava ravimina.
Vähki haigestumise riski suurendab alkoholi liigtarvitamine. Kirglikel kohvijoojatel on aga risk mittetarvitajate omast pisut väiksem. Vähiriski võib vähendada ka tomatite ja ehk veelgi enam töödeldud vormis tomatitoodete regulaarne tarvitamine.
Palju on viimase 70 aasta jooksul vaieldud testosterooni asendusravi seosest eesnäärmevähiga. Kuigi hormoonide ja eesnäärmevähi vaheliste seoste uuringute eest on omal ajal saadud isegi Nobeli preemia, siis tänane teadmine ütleb siiski, et selline ravi ei tõsta eesnäärmevähi riski. Kahtlused, et vasektoomia (seemnejuhade sulgemine) tõstab vähiriski, ei ole samuti kinnitust leidnud.
Eesnäärmevähi tunnused
Varases arengustaadiumis eesnäärmevähk ei põhjusta mingeid haigusspetsiifilisi vaevusi. Kuna eesnäärmehaigused ei ole üksteisest isoleeritud, on vähileiuga meestel olevad kusemishäired ja muud alakehavaevused enamasti seotud teiste eesnäärmehaigustega, nagu prostatiit või healoomuline suurenemine. Lokaalselt levinud vähi korral võivad siiski tekkida ka kusemishäired – kusejoa nõrgenemine ja sagekusesus ning mõnikord ka veri spermas või uriinis.
Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud vaagnapiirkonnas, seljas, puusas või roietes ning isegi alakeha halvatus, kuna metastaasi tõttu on selgroolülid kokku vajunud. Viimati nimetatud nähud pole iseloomulikud ainult eesnäärmevähile, vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks.
Eesnäärmevähi diagnoosimine
Eesnäärmevähi diagnostikas toimus oluline murrang eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel, kui võeti kasutusele verest määratav PSA (prostataspetsiifiline antigeen) test. Varem avastati vähk enamasti siis, kui see oli juba kaugele arenenud (eesnäärmest välja kasvanud või metastaasidega vormis). Pärast PSA testi laiaulatuslikku kasutuselevõttu on arenenud maailmas, alates 1996. aastast ka Eestis, enamik leitud juhtudest varases staadiumis ja seetõttu ka edukamalt ravitavad.
PSA testi ei kasutata üksnes eesnäärmevähi varaseks avastamiseks, vaid see aitab hinnata ka haiguse prognoosi. Väga kõrge PSA tase viitab sellele, et haigus on juba levinud väljapoole eesnääret. PSA tase koos läbivaatuse, MRT uuringu ja biopsiamaterjali histoloogilise uuringu tulemusega aitavad planeerida vajalikke lisauuringuid ning optimaalset raviskeemi.
Väga oluline on jälgida PSA taset pärast eesnäärmevähi aktiivravi. Nii peab peale ideaalis tervendavat eesnäärmevähi operatiivset ravi (radikaalset prostatektoomiat) langema PSA tase veres tänaste laboratoorsete testidega määramatule tasemele. Kui PSA langus ei ole täielik või hakkab pärast kasvajaravi uuesti tõusma, võib kahtlustada, et kasvajat ei õnnestunud täielikult eemaldada ja peab rakendama ka teisi vähi ohjamise meetodeid.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Margus Punabi raamatust „Meeste tervis“.
