Kuidas teada saada, kas mul on migreen või mitte?
Juba 2003. aastal töötas maailma üks juhtivad peavalu-uurijaid Richard Lipton välja kolm lihtsat küsimust, mis aitavad kindlaks teha, kas tegemist võib olla migreeniga. Vastata tuleks järgnevatele küsimustele:
1. Kas (peavalu ajal) esineb iiveldust?
2. Kas valgus provotseerib peavalu?
3. Kas peavalu segab õppimis- ja töötamisvõimet?
Kui vastus kõigile kolmele küsimusele on jah, on suur tõenäosus, et inimesel on migreen. Lihtne reegel on see, et kui peavaluga kaasneb iiveldus, siis suure tõenäosusega ongi tegemist mitte pingepeavalu, vaid migreeniga.
Harvade migreenihoogude korral piirdub ravi sageli ainult tavaliste valuvaigistite kasutamisega. Kui aga migreenide sagedus kasvab (rahvusvaheliste ravijuhiste kohaselt vähemalt nelja päevani kuus), siis tuleb tõsiselt kaaluda ennetavat ravi. Kindlasti on ravimite kasutamine vajalik, kui migreen on muutunud krooniliseks – s.t inimesel esineb vähemalt 15 peavalupäeva kuus, millest vähemalt 8 on migreeniga päevad ning see seisund püsib vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul.
Nii sagedase episoodilise kui ka kroonilise migreeniga toimetulekuks vajab patsiendi seisund enamasti süstemaatilist käsitlust, mis tähendab koostööd niinimetatud peavalumeeskonnaga, kuhu kuuluvad lisaks peavaludele spetsialiseerunud neuroloogile ka peavaluõde, psühholoog ja füsioterapeut, kuid järjest sagedamini ka toitumisterapeut.
Vaatamata sellele, et Eestis praeguse seisuga puuduvad rahvuslikud migreeni ravi- ja käsitlusjuhised, toetuvad arstid peavalude ravis Euroopa ja teiste maade ravijuhenditele. Migreeni hooraviks alustab inimene juba ise retseptivabade valuvaigistitega. Kuigi kõigile pole neist abi – see annab efekti vaid vähem kui 20% juhtudest. “Kuldseks standardiks” migreeni hooravis on triptaanid – migreenispetsiifilised analgeetikumid. Migreeni ennetavas ravis on esmavaliku ravimiteks mittekardioselektiivsed beetablokaatorid, teatud tritsüklilised antidepressandid või epilepsiavastased ravimid.
Suukaudse ravi ebaõnnestumisel, mida paraku juhtub suhteliselt sageli, on kõige kaasaegsemaks raviks spetsiaalselt migreeniraviks väljatöötatud CGRP-d (calcitonin gene-related peptide), olles enda või vastavate retseptorite vastased monoklonaalsed antikehad. Kroonilise migreeni raviks on samade näidustuste puhul sobiv ravi botuliiniteraapia.
Kui ravimid ei aita, tuleb kaaluda teisi variante, näiteks proovida selliseid ravimeetodeid nagu füsioteraapia, psühhoteraapia, nõelravi, toitumise muutmine, või vaadata diagnoos uuesti üle.
Kogu ajaloo jooksul on palju tuntud inimesi kannatanud migreeni käes, sealhulgas Charles Darwin, Albert Einstein, Sigmund Freud ja Vincent van Gogh. Emily Dickinson on oma migreenikogemustest kirjutanud luuletuses “Ma tundsin matust oma ajus”. Whoopi Goldberg, Janet Jackson, Hugh Jackman, Lisa Kudrow ja Serena Williams on kaasaegsed migreeniga patsiendid maailmas. Ka Eestis on palju tuntud inimesi, kes vaevlevad migreenide käes, kuid meil pole veel kombeks avalikult oma haigustest rääkida, mistõttu ei hakka ka siinjuures oma tuntud patsientide nimesid ära märkima, kuid paljud ka meie kuulsustest on rääkinud, et see on nende tööd ja elu ikka väga seganud. Arvatakse, et kuni pool kõigist migreeniga inimestest kannatab vaikides, ilma meditsiinilist sekkumist soovimata. Internetiportaali Migraine.com hiljutiste andmete kohaselt kogeb USA-s peaaegu viis miljonit inimest vähemalt ühte migreeni kuus ning väidetavalt kannatab migreenide all üle 37 miljoni inimese.
Eestis on peavalusid teaduslikult uurinud dr Mark ja Kati Braschinsky. Uurides peavalude sagedust Eesti elanike hulgas leidis Kati Braschinsky, et üksikjuhtudel esinevat pingest tingitud peavalu tundis ühe aasta jooksul 16,5% ja üksikjuhtudel esinevat migreeni 16,8% Eesti elanikkonnast. Lisaks episoodilistele pingetüüpi valudele ja migreenile kimbutasid ühe aasta jooksul 0,4% elanikest ka trigeminaalautonoomsed peavalud. Muude harvemate haiguste üle kurtis aasta jooksul 2,5% Eesti inimestest.
See, et migreene esineb naistel rohkem kui meestel, on tihedalt seotud hormonaalsete kõikumistega, mis ilmnevad naise igakuise menstruaaltsükli ajal. See tähendab ka, et naistel võib migreenirünnakute sagedus ja raskusaste muutuda raseduse ja menopausi ajal. Ligikaudu 70 protsendil migreeni põdevatest inimestest on häire ka perekondlikus anamneesis. Arvatakse, et migreeni sagedus saavutab haripunkti varajases ja keskmises täiskasvanueas ning langeb oluliselt pärast seda. Kuni 10% alla 15-aastastest lastest põeb migreeni, mis jätkub tõenäoliselt täiskasvanueas.
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud dr Toomas Toomsoo raamatust “Migreenist vabaks õige toiduga”.
Raamatus “Migreenist vabaks õige toiduga” pakuvad tippneuroloog ja kokk välja innovaatilise lähenemise probleemile, kuidas krooniliste peavalude ja migreenihoogudega inimesed saaksid ennast aidata. Peavalude all kannatab Eestis iga viies inimene.
Dr Toomas Toomsoo paarikümneaastane kogemus peavaludega kimpus olnud patsientide erinevatest küsimustest ja lahendustest on saanud kaante vahele. Kuidas peavalud tekivad ning mida peavalude puhul jälgida, sellest pikaaegse kogemusega neuroloog räägibki. Lisaks on restorani Tigu perenaine Kristel Randrüüt koostanud dr Toomsoo näpunäidete põhjal retseptid ja toitumisjuhised, mida peavalude all kannatavad inimesed saavad oma menüüd tehes järgida.
Dr Toomas Toomsoo “On inimesi, kellel mõningate toiduainete kui migreeni riskifaktorite eemaldamine igapäevasest menüüst vähendab peavaludega päevi, kuid on ka inimesi, kellel pole vahet, mida ta sööb või joob. Raamatus tutvustame kaasaegseid seisukohti peavalude ja toitumise vahelistest seostest. Peamine tähelepanu on suunatud migreenile. Pakume lahendusi nii toiduainete valiku kui toiduvalmistamise ja retseptide näol. Raamat on kirjutatud inimestele, kes kannatavad migreenide käes, kuid samahästi ka pereliikmetele, kes näevad, kuidas migreen nende lähedastele laastavalt mõjub.”
Kristel Randrüüt Restorani Tigu perenaine ja toiduarmastaja, kes jagab oma elu Portugali, Saksamaa ja Eesti vahel.
