Kas me peaksime tänama eksistentsi kõige selle eest, mis meil on või peaksime me kurtma kõige selle üle, mida meil ei ole? Igaüks peab seda ise otsustama. Ta võib kurta või ta võib tänada, mitte keegi ei anna talle siin nõu. Kuid nende kahe suhtumise vahele jääb terve erinevuste maailm. Ning ükskõik, kuidas keegi suhtub, tal tuleb sellega elada. See, kes kaebleb, muutub iga päevaga üha kurvemaks ja kurvemaks. See, kes tänab, muutub iga päevaga üha rõõmsamaks ja rõõmsamaks. Ta on täis lootust ja rõõmu. Inimene, kes on täis lootust, saab teha pikki samme edasi, kuid see, kes on kaotanud lootuse, kõnnib tuldud teed tagasi isegi siis, kui astub sammhaaval edasi.
Seepärast ütlen ma teile, et te analüüsiksite omaenda olukorda, et aru saada, kuidas sellest lootusrikkalt edasi minna. Teine asi. Teil kõigil on võimalik kasvõi paar minutit ööpäevast käituda asjaoludest sõltumatult.
