Triin Katariina Tammerti uues suveromaanis "Võr(g)utamine" leitakse vastused küsimustele, kuidas alustada otsast peale uues linnas ning mida teha, kui selgub, et eelmine elu ja armastus ei taha sind füüsilisest kaugenemisest hoolimata sugugi minna lasta? Kuidas ajada kõigi meeste pead segi ja leida uus peika, kes kannab sind kätel sellest hoolimata, et teed, mida tahad? Kui palju peaks kooselus kompromisse tegema? Kui palju peaks andestama? Kuidas saada mehele? Kas kõrvuti saavad eksisteerida kaks suurt armastust – see, kes päevast päeva su kõrval elab, ja see, kes kaugelt sind hoiab kannab ja inspireerib?
Jõudsime veel ühte klubisse, viimasesse, mis mul Võrus veel üle vaatamata oli (kui ma Võrru kolisin, oli neid kokku lausa kuus – Club Tartu, Stedingu kelder, 1990ndate legend Boschwechter, Capital, Beveglia, Bermuda – praeguseks on üks kolinud ja üks kinni pandud). Kõik on selle kohta öelnud, et kohutav urgas, aga minu meelest oli päris naljakas, keerlesin laval posti ümber ühe teatraalse tiiru, enne kui kell viis hommikul koju tulime.
Muide, me Viirelaiu sõbrad võtsid ise kuidagi jutuks need kaks naist, efektse brüneti ja tema blondi sõbranna, kellega ma olen samal peol olnud ja kellest see blond on nüüd Sandri uus silmarõõm.
