See, et ma olen siia sündinud ema ja isa kohtumise tulemusena, pole mingi saladus. Aga see, et ma päriselt olen olemas, sai mulle selgeks alles hiljuti. Meid mõjutab väga tugevalt meie päritolu, põlvkonnad seitse põlve tagasi, sest osake nendest on siin ja praegu minu kaudu, järelikult olen ma selle suguvõsa liige ja selle suguvõsaga seotud. Ja ka meie mõjutame põlvkondi, kes on peale meid, kirjutab Pille Teearu oma äsja kirjastuselt Pilgrim ilmunud raamatus “Tunnete teekond”.
Kui sul on võimalik käia elus vaid üks kord teraapias, siis soovitatakse naistel uurida oma emapoolset põlvnemist ehk naisliini ja meestel isapoolset ehk meesliini. Pärast sealt saadud informatsiooni ja avastusi on kergem aru saada, miks ma just selliseks kujunesin. Hea on uurida, millega nad tegelesid, kuidas kulges nende paarisuhe, mis olid takistused selles ajas ja kas need mõjutavad veel ka mind tänases päevas. Võime tihti üllatuda, kui avastame enda lojaalsuse esivanemate suhtes: kui nemad kannatasid, siis on ka mul raske elust rõõmu tunda. Selle kaudu, et elan kergemat ja rõõmsamat elu, ma justkui reedan neid. See on alateadlik hirm, et mind visatakse suguvõsast välja, kui olen liiga erinev. Pigem olen nende moodi, kuigi siis kaotan ma enda päris olemusest suure osa. Teraapias käimine annab inimesele rohkelt võimalusi iseennast tundma õppida. Väike oht on selles ka, sest inimesel, kes hakkab endast teadvele saama, võib tekkida soov domineerida, sest tema juba teab. Väga selgelt nähakse vigu teises inimeses ja ei hoita ennast tagasi õpetamisega. Teistele jääb mulje, et ta topib oma nina asjadesse, mis ei puutu temasse. Igal juhul saab häiritud mõlema poole rahulik olek. Parim moodus on isiklik eeskuju. Kui oled juba tegelenud iseendaga, siis peab sul olema ka arenenud kannatlikkus, et oodata ära, kui sinult küsitakse. Abi saab anda ainult sellele, kes seda ise küsib, kasvõi uudishimust, et mida sa endaga teed, et niimoodi särad. Ka uudishimu on edasiviiv jõud. Lausa iga päeva võiks alustada uudishimulikult ja imestades, et mis võimalused tänases päevas on! See alanud päev võib saada elu pöördepunktiks, kus on valmisolek anda teed uuele elutsüklile ja seiklustele.
“Ma olen” seisundi olemasolu heaks võimaluseks on suhtlemisoskuse arendamine. Kuigi suhtlemist peetakse inimkonna suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsal tasemel suhtlemine, ei kuulata teist poolt lõpuni, segatakse vahele, lahutab meid sõpradest, armsamast, kaasast ja lastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös.
Praktika ja inimeste jälgimine näitavad, et teatavale kaitsehoiakule vaatamata on igas vanuses inimesed võimelised õppima teatud suhtlemisoskusi, mis aitavad parandada nende suhteid inimestega ja tööalast kompetentsust. Meil on palju takistusi, et oma mina hoida, teiste hoiakud ja käitumine võivad olla väga segavad ja moonutada inimese enda minapilti.
Pille Teearu, www.dhele.eu
