Mis teeb mind kadedaks (armukadedaks) ja miks ma nii tunnen? Kadedus on vägagi ebameeldiv tunneb, see tekitab meis tuska ja pahameelt, teeb meid kergesti ärrituvaks. Kadedust võidakse tunda nii materiaalsete asjade pärast, kuid ka teiste ilu, tervise, edu, rõõmude jms pärast, kui inimesele tundub, et tema ei suuda saavutada sama ei täna ega mitte kunagi. Kadestada võib nii teise autot, kodu, isiksuseomadusi, andeid. Vahel võib kadedus olla tugev ka siis, kui tegelikult tahetakse teise üle rõõmu tunda. Näiteks lastetud on rääkinud tugevast kadedustundest teiste lastega perede suhtes – kuigi nad tegelikult rõõmustavad sõprade üle, on hinges samas ka kadedus, et neil omal lapsi ei ole.
Kliendi kogemus. Minu ema polnud kunagi minu jaoks kohal. Kui ma praegu õhtuti käin oma koeraga jalutamas, kohtan lapsi koos emadega, siis olen kade ja samas ka õnnelik nende laste pärast. Olen saanud juba aru, et kadedus mehe ja naise suhetes ei sõltu ainult üksteisest, sellepärast kirjutasin kirja oma emale. Panin sinna kirja kõik oma täiskasvanuea kogemused ja valud. Selle kirja viisin ema hauale ja matsin sinna. Pärast seda rituaali on armukadedust ja kadedust üldse tunduvalt vähem minu elus.
Kadedus võib inimese täielikult vallutada, kui ta ei suuda kaasa elada teiste rõõmudele. Tekivad tagasilöögid ja raskused, sest inimene keskendub endas sellele, mis tal on puudu. Pikaajaline kadedus võib võtta elurõõmu ja vähendada toimetulekut eluga. Enesehinnang aina langeb sügavamale ja kadedus saab aina jõudu juurde.
Alati ei ole sugugi lihtne ära tunda või tunnistada endale, et ollakse kade. On raske uskuda endast midagi sellist, et ei ole võimet rõõmustada teiste edusammude üle. Kadeduses on palju enda võrdlemist teistega, tavaliselt ollakse enda meelest ise viletsam ja saamatum. Kui tegutsetakse kadeduse ajel, siis soovitakse endale saada täpselt samasugust kleiti, kotti, maja, autot, samasuguseid materiaalseid asju. Kui aga need on olemas, on teised juba edasi läinud ja siis ei suudeta nautida ega rõõmustada nende asjade üle.
Kadeduse ajel hakatakse ka valetama, et varjata tegelikke fakte. Näiteks kui 30ndaks eluaastaks ei ole veel kindlat partnerit, siis võib nii mõnegagi juhtuda, et ollakse teiste peale kade ja valetatakse, et tegelikult ollakse suhtes, jne.
Mees ja naine moodustavad pere. Kui naine või mees hoiab oma sõbrannade või sõprade poole ja seab need esikohale, siis tunneb teine pool armukadedust, kuna ta pole enam kindel, et ka talle veel armastust jagub. Hirm, et mind ei armastata, võtab võimust. Hirm tekitab kasvades viha ja inimene hakkab hävitama ennast ja teisi. Sellises olekus hakkab mees naist või naine meest keelama, tekib võimuvõitlus. Armukadedus tegutseb põhimõttel, et kui omal ei ole, siis ärgu teistel ka olgu.
Armukadedus – hirm, et mulle ei jätku armu, mulle ei ole piisavalt – selline armukadedus võib olla suhtele hukatuslik. Seda tunnet esineb suhetes palju siis, kui partner pöörab rohkem tähelepanu oma hobidele, lastele, arvutile või lemmikloomale, ja tekib hirm, et tegelikult pole teine inimene minu jaoks piisavalt olemas. Tekib armukadedus, et mind ei armastata nii palju kui teisi ja hobisid.
Mõnikord ei pruugi teine pool nendest tunnetest teadlik olla, tema tegutseb nii, nagu tema õigeks peab. Pealegi, kui tema ise armukadedust ei tunne, siis ta ei oska ka aimata, kuidas teisel selline tunne tekkida sai. Lastena kogeme armukadedust noorema või vanema õe või venna suhtes, kellele pööratakse rohkem tähelepanu, või vähemalt lapsele tundub niimoodi. Kui vanemad ka väga püüavad olla kõigi lastega võrdselt, siis näiteks beebi lihtsalt vajab alguses rohkem kui suuremad lapsed ja nii võibki juhtuda, et vanemad lapsed tunnevad armukadedust beebi suhtes. Normaalses peres pööratakse sellele tähelepanu ja see tunne ei süvene. Sellise armukadeduse eiramine viib selle aga väga sügavale lapse alateadvusesse ja see võib avalduda hiljem täiskasvanuna suhteid luues – klammerdutakse partneri külge või kahtlustatakse partnerit igas olukorras.
Kui lapsepõlvekodus polnud usaldust ja sealt võeti kaasa armukadedustunne, kandub see tänasesse päeva, praegusesse suhtesse. Armukadedus ja kadedus üldse võivad juba lapsepõlvest pärineda, kui vanemad eelistasid näiteks poega tütrele. Paljudele meestele, vähemalt vanasti, oli oluline, et nende nimi edasi kanduks, sellest ka poiste eelistamine peredes. Sellise lapsepõlvekogemusega täiskasvanud naine ei pruugi ennast usaldada, talle võib tunduda, et mehed on tugevamad, targemad, paremad ja kadedus põhineb sellel, et tema ise ei ole mehena sündinud.
Kadedus on tunne, mida püütakse teiste eest varjata, kuigi võib öelda, et kadedust tunneb igaüks. Me ei räägi sellest, kuna ei taha avada teistele enda negatiivseid jooni. Meil on väga raske tunnistada oma kadedust. Parimal juhul suudame väljendada läbi nalja, et kadestan sind.
Kadedust ja armukadedust aetakse tihti segamini ja neid ei olegi lihtne eristada. Kadeda inimese kohta öeldakse, et ta on näost roheline ja armukadeduse kohta ka, et see on rohesilmne koletis. Kadedus on primitiivsem, lihtsam emotsioon – tahan seda, mis teisel. Samas ka soovitakse, et teisel inimesel ei oleks seda asja või omadust, mis endal on. Kadedust tundev inimene on õnnetu, sest teise inimese valduses on midagi, mida ta endale tahaks ja selle tõttu tunneb ta ennast kehvemana, sest tal seda asja ei ole.
Armukadedust tundev inimene on ebakindel, ärev, kahtlustav, umbusklik, selles on valvsat hoiakut, et kaitsta ennast ähvardava kaotuse eest ja suuri pingutusi, et säilitada omand. Kuigi partner teid armastab, võidakse nõuda erilist pühendumist. Ollakse armukade selle kolmanda suhtes, kes tungib kahe inimese vahele. Inimene, kes väidab, et ta ei ole üldse armukade, on suutnud seda tunnet isegi enda eest varjata ja on selle alla surunud.
Armukadedus on alati suhet lõhkuv ja hoopis see ise võibki põhjustada suhete purunemise, mida just nii väga kardeti. Armukadedus on tugev omanikutunne ja selles peituvad tihti ka vägivaldsed tunded, mis võivad välja purskuda. Paljud uuringud on näidanud, et just armukadedus on sageli vägivalla ja kahjuks ka paljude mõrvade taga. Armukadedust võib tõlgendada ka soovina kaitsta ja säilitada paarisuhet, et luua lastele turvaline kodu. Naised saavad alati olla kindlad, et lapse geenidest pooled on temalt, kuid meestel tuleb usaldada naiste ütlusi, et just tema on isa. Tänapäeval on võimalik väga kiirelt ja kergelt teha test, et saada teada, kas kahtlustustel oli ka reaalne tagapõhi.
Armukadedusest on raske leida häid jooni, ehkki võib loota, et kui oleme oma partneri suhtes tähelepanelikud, siis ehk pingutame oma suhte nimel rohkem ka ise. Kadeduse hea pool on, et see võib sundida inimest tegutsema. Minema spordisaali, et saada ka ilus keha. Või minna õppima, et saada hea haridus. Kui õpingud ja treeningud on tasemel, siis inimene taipab, et tal on seda kõike enda jaoks vaja ja kuigi algselt hakkas ta tegutsema kadeduse tõttu, siis oli see ikkagi hea ja vajalik just tema enda jaoks. Kadedus on seljatatud.
Kuidas on sinu kadedus ja armukadedus tekkinud? Enamasti on nende tunnete taga turvatunde puudumine. Turvatunne on tugeva omavahelise sideme saavutamise eeldus. Kaks inimest ei saavuta teineteisega tugevat omavahelist sidet, kui nad kaitsevad ennast negatiivsete tunnete vastu ja suruvad endas alla mahajätmishirmu. Eesmärk pole alla suruda tundeid, mis on negatiivsete mõtete ja käitumise taga, vaid tuua need päevavalgele ja näha neid niisugustena, nagu need tegelikult on. Erinevate inimeste ettekujutus suhtest, nende isiklik kujutlus sügavast rahuldustpakkuvast armastussuhtest võib olla erinev. Kui teadvustame seda ja oma mõtteid ka partneriga jagame, siis näeme, et on palju selliseid asju, mis omavahel hästi klapivad ja need on suhte tugevused. Ja nende aspektide puhul, mis tekitavad konflikte, nende puhul püüdke üheskoos vaadelda, kas leiate kompromisse, mis rahuldavad mõlemaid.
Kui partnerid omavahel ei räägi, mida nad tahavad, vaid teist pidevalt kritiseerivad, siis pole imestada, et armastus ja koostöövaim kaovad. Turvatundeta inimene kardab jääda üksinda, ta võib hakata kadestama neid, kellel on partner, ta võib hakata ennast halvemaks pidama, kui temal ei ole kaaslast. Ta võib ka käituda nii, et teeb kõik teiste meele järele, et teda ei hüljataks, aga sisemuses tunneb kadedust, et tema ei saa tähelepanu, tekib masendus ja pettumus. Kadeduse ja armukadeduse ajel võib tekkida ka soov, et jätan maha partneri enne, kui mind maha jäetakse. Alljärgnevalt mõned küsimused, mis aitavad ennast analüüsida.
- Kuidas on minu turvatunde puudumine suhetes väljendunud?
- Kas see on mõjutanud suhteid tööl?
- Kuidas oli turvalisusega lapsena? Kuidas ma andsin oma vajadustest teada oma vanematele?
- Kuidas annan oma turvalisuse vajadusest teada oma partnerile?
- Kuidas möödus minu puberteet, oli mul võimalus maailmaga kohaneda ja ennast proovile panna?
- Kas olen pidanud kadedust keelatud tundeks ja pole kadedusest julgenud isegi mõelda
- Mida sinu vanemad kartsid? Mille eest nad sind hoiatasid? Kas olid mõned asjad nii hullud, et nendest pidi vaikima, maha salgama?
- Kas sa kasvasid lapsepõlves üles koos mõlema vanemaga või oli üks vanematest surnud või pere hüljanud?
- Tundub sulle vahel, et sinu vanemad ei hoolinud sinust? Kogesid sa vanemate tõrjumist, kui perre sündis veel lapsi?
- Oled sa kaotanud lähedase sõbra või on ta sind hüljanud? Kuidas ja kas väljendasid oma tundeid sellistes olukordades? Kuidas kaitsed ennast praegu nende tunnete eest?
Ole teadlik nendest kogemustest. Arutle ja analüüsi olukordi, mis tekitavad kadedusega seotud tundeid, ära lase neil tunnetel kauaks endasse jääda, see hävitab sinu enesehinnangu. Armukadeduse lahenduseks ongi teadlikkus, sest teadliku partnerluse puhul mõistad, et hea suhe nõuab pühendumist, distsipliini ja julgust kasvada ning muutuda. See kehtib nii suhte alguses, kui ka kogu suhte ajal, kuni surm meid lahutab!
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Pille Teearu raamatust “Tunneme tundeid”.
Tunded on lihtsalt tunded. Me ise nimetame neid negatiivseteks ja positiivseteks. Negatiivne tunne kannab endas informatsiooni, et minuga ei ole kõik hästi. See tunne on nagu äratuskell. Ning see inimene, kellega seoses negatiivne tunne käivitus, on aga nagu kirjakandja või sõnumitooja. Nendega me ju ei pahanda, miks me siis pahandame nende inimestega ja solvume nende peale, kes tundeid äratavad? Sellest raamatust leiad põhjaliku ülevaate tunnetest, mis on peidus iga valuliku reageerimise taga ja rohkelt juhiseid negatiivsete tunnetega tegelemiseks.
