Enesekindlus
Kui sinu jaoks on okei, et sa vahel ebaõnnestud ja oled ka valmis sellest midagi õppima, siis asjade loogilise käiguna hakkad mingi aja pärast järjest rohkem õnnestuma. Ja nüüd läheb asi põnevaks ja kuradi ägedaks. Hakkab tekkima enese usaldamine ehk enesekindlus ning see paneb mehe puhul kogu ümbritseva maa värisema. Su silmad hakkavad hõõguma teistmoodi, inimesed hakkavad sind austama ja naistel erutusest põlved värisema. Sinusse hakkab kogunema Vägi.
Viis kuud hiljem olin sealsamas Delis saanud toidust ja maitsetest juba nii teadlikuks, et võtsin vastu miljonäride kaatrite peakokkasid, kellele soovitasin eelolevaks nädalaks menüüsid.
Ühel päeval astus mu ette kena blond naisterahvas, kes kõhklevalt uuris, kas võiks äkki ühe cappuccino võtta. Ütlesin enesekindlalt, et sa just ju käisid siin suurt lõunat söömas, cappuccino‘t ma sulle ei tee, muidu peeretad ja valutad oma kõhtu terve päeva. Niipalju piima kogu sellele toidukogusele peale juua ei ole hea, võta parem espresso. Ta jäi kohmetult seisma, hakkas siis südamest naerma, tänas hea soovituse eest ja võttis topelt espresso.
Kui naine oli lahkunud, jooksis kogu Deli mu juurde ja tahtis teada, mida ma maailmakuulsale näitlejale Cate Blanchettile olin öelnud, et too nii hea tujuga lahkus. Ütlesin, et kiitsin meie head oliiviõli valikut …
***
Kui sul ei ole mune, ei ole sul sittagi. Ja munade all ma mõtlen julgust ning enesekindlust. Ilma selleta ei saavuta sa mingisugust vabadust oma elus. Vabadust olla just see, kes sa tahad olla. Aga meeles peab pidama, et vabadus ei ole tegelikult see, kui võid teha, mida tahad, vaid see, kui võid jätta tegemata asjad, mida sa ei taha teha.
Enesekindlus on kõik, enesekindlus on su maailm. Enesekindlus annab sulle kõik ja valesti kasutades hävitab su. Ta on su tugevaim relv ja ohtlikem vastane. Pea seda meeles.
Mida enesekindlam mees, seda väärikam ta suudab olla. Väärika mehe esimene tunnusmärk on, et tema sõna võib usaldada.
Kuna elan hetkel väga mitmesse suunda, siis suhtlen ka paljude erisuguste inimestega – erinevatest eluvaldkondadest ja ka eri vanusest. Sealhulgas muidugi ka paljude erinevate meestega. Viimasel ajal olen hakanud tähele panema üht ebameeldivat nüanssi: sageli ei maksa Eestis mehe sõna enam mitte midagi. Olgu see siis lubadus helistada, meili saata, vastata mingile küsimusele või lahendada mõni probleem. Ja muide, siia alla käib ka kokkulepitud kellaajal kohalesaabumine.
Mulle on lubatud palju asju, kuid juhtub tihti, et neid lubadusi ei täideta. Pärast isegi ei öelda põhjust, miks neid ei olnud võimalik täita. Muidugi sa meeldid inimestele rohkem, kui igal pool jah ütled, aga mees, kes oskab õigel ajal ka ei öelda, on tõeliselt imeteldav.
Mina olen oma tegemistes ja liikumistes tavaliselt järgmise sammu üles ehitanud just sellele jah-ile, mis alatihti liiga kergelt üle huulte tuleb. Aga kui mees ei täida oma lubadust ja mina pean seetõttu enda elus sammu tagasi astuma, ajab see mind tõeliselt närvi.
Mees, mida sul veel on, kui sul ei ole su sõna! Kõige kõvem asi, mis siin maailmas maksab, on su sõna. Kas tõesti ei mõisteta, et see on esimene asi, mille järgi sind hinnatakse. Vanal ajal ei olnud paljudel meestel peale ühe paari riiete ja muldpõrandaga osmiku midagi, aga kui ta oli raudkindel sõnapidaja mees, oli ta küla kõige kõvem ja väärikam vend.
***
Uurisin ka ühe sõbranna käest, mida ta sellest teemast arvab. Ta vastas: “Ma saan aru, et sind ajavad närvi sellised mehed, kes ei täida oma lubadusi. Pole hullu, sest sa pead nendes harva pettuma. Aga mõtle nüüd naise peale, kes peabki päevast päeva sellise mehega koos elama. Kes peab iga päev seda jama kannatama.” Ja siis ma mõistsin, milline piin see on tegelikult naiste jaoks. Ma ei kujuta ette, kuidas naine saab üldse austada meest, kes päevast päeva selline pudru on, et lubab igasugu asju kokku, aga midagi ei tee.
Muidugi on ka mul minevikus juhtunud, et olen midagi tegemata jätnud või on kojutulek poistega õllekast natuke hilisema peale veninud, kui lubatud. Nüüd mõistan, millise süldi mulje see minust tegelikult jättis. Asi polnud selles, et naine oli nõid, vaid mina olin möku, sest ei täitnud lubadust. Nii et katsun nüüd ennast pidevalt parandada ja katteta lubadusi enam mitte anda.
Minu jaoks on mehe väärikuse tunnusmärgiks ka see, kuidas ta suhtub teistesse. Ja just endast nõrgematesse, väetimatesse ja kasvõi materiaalselt mitte nii heal järjel olevatesse inimestesse. Ma olen elanud viimased kaheksa aastat selle mõtte järgi, et ei kummardu ega lömita ühegi inimese ees ja ma ei taha ega lase ka kellelgi teisel seda minu ees teha. Me oleme kõik võrdsed, kõik inimesed. Sital ja kusel käime peldikus kõik samamoodi. Me peame üksteist austama.
Näiteks aastaid tagasi, kui ma Tallinna bussijaamas viinereid müüsin, oli seal väga hästi näha, kes on väärikas mees ja kes ei ole. Vaatasin kõrvalt ja kogesin ka ise tihti seda, kui halvasti võidakse käituda inimesega, kes paistab olevat nõrgemas olukorras kui see, kes on teisel pool letti kliendina. Sõimati, möliseti, mõnitati ja halvustati nii mind kui teisi mu töötajaid ja siis kõige lõpuks oli veel võimalus panna hinnang, kuidas sind teenindati. Enamik ebaviisakaid kliente pani oma ebaviisaka käitumise lõpuks veel ka klienditeenindajale negatiivse hinde. Nii et see vaene teenindaja pidi mitte ainult vastu pidama kliendi ülbusele, vaid taluma lisaks ka alandust.
Teate, oleks see minu teha, ma paneks igale poes käivale inimesele sellise nupu kord aasta kuu aja jooksul külge ja siis oleks Eestis väärika kliendi kuu. Et sa lähed poodi, teed oma ostud ja siis kõige lõpus klienditeenindaja võib sulle panna kas hea või negatiivse hinde. Ja siis, kui kuu saab läbi, tehakse kokkuvõte ja sa pead oma ülemustele enda töö juures aru andma, miks sa iga kord poes käies nii ebaväärikalt käitusid.
Nii nagu ei muuda raamatut huvitavamaks 2000-eurone riiul või toitu paremaks 1000-eurone taldrik, ei muuda ka meest väärikamaks ükski kallis auto, kvaliteetne ülikond või ilus naine. Nagu enesekindluski peegeldub ka väärikus mehe silmades, käitumises ja olemises.
Katkend pärineb kirjastuselt Pilgrim äsja ilmunud Jesper Parve raamatust “Mees. Otse ja ausalt”.
Jesper Parve raamatu “Mees. Otse ja ausalt” esitlused toimuvad:
21. oktoobril kell 13 Tallinna Solarise Apollos
25. oktoobril kell 18 Tartu Kaubamaja Apollos
27. oktoobril kell 18 Rakvere Kroonikeskuse aatriumis
Oled oodatud!
Loe lisaks ka: David Deida “Tõelise mehe tee”, kirjastus Pilgrim
Robert Augustus Masters “Mina olen mees”, kirjastus Pilgrim
John Gottman, Julie Schwartz Gottman “Mida naised tahavad”, kirjastus Pilgrim
“Mees. Otse ja ausalt”
Vägi. Kriis. Naised. Vaim. Isa. Tervis. Sõbrad. Edu. Kes üldse on mees, millal saadakse meheks, millal ma võin öelda, et olen mees? Kes kurat oskab sellele küsimusele praegusel ajal Eestis vastust anda. Vanadel aegadel oli lihtne – olid kindlad asjad. Kes Vene sõjaväest tagasi tuli, oli mees. Siis oli aeg naine võtta, pere teha ja ülejäänud elu tööd rügada, et naine saaks kodus hakklihakastet ja kartulit vaaritada ning mees töö juures viina juua. Elu oli lihtne, sest ei teatudki muud viisi. Ei olnudki muud viisi. Aga oled sa kunagi üldse mõelnud, kes sa oled – oled sa mees või oled veel poiss? Oled sa mees, kes vastutab ja kellele võib loota? Või oled veel poiss, kes otsib abi ja kindlust teiste silmadest? Mehed, te valite hoolega autot, valite krunti, valite tööd, valite laenutingimusi. Olge head ja mõelge väga läbi ka see, kellega soovite oma elu koos veeta. Sest hea naine võib tõsta sind kõrgustesse, kuid halb tirida põrgusse. Hea avab sinus uskumatu potentsiaali ja vaimu, halb tapab igasuguse loovuse ja väe. Sellega, kelle valite enda kõrvale, veedate loodetavasti koos kogu oma ülejäänud elu. Nii et ikka valige, kui muidugi on veel võimalus valida. Endine profikorvpallur Jesper Parve ütleb, et ta vist on lõpuks leidnud oma tee. Ta on palju uurinud mehe väge, meheks olemist ja meheks elamist ning jagab nüüd selles raamatus oma kogemusi ja juhtumisi. Jesper rõhutab, et siin on kirjas tema lugu ja mõtted, mis teda on aidanud. Sinul, lugeja, on oma lugu!
