Ava külgmenüü

Alkeemia lugemisnurk. Eestlased ja pühad: mis on meile püha ja kust on pärit meie pühadetraditsioonid?

Lauri Vahtre raamat "Eestlane seest ja väljast" pakub ühe võimaliku koondpildi eestlasest. Kindlasti on seda huvitav lugeda välismaalasel, kes tuleb Eestisse nagu seenemetsa ja tahab teada, mis seened siin õieti kasvavad. Millised on söögiseened, millised on mürgiseened ja millised on – khm – sitaseened ning kuidas neid eristada. Kindlasti on seda huvitav lugeda ka eestlasel, sest on ju põnev teada, kuidas teda ennast välismaalasele kirjeldatakse. Autor annab väikse ülevaate, millised on eestlaste pühadetraditsioonid ja suhted usuga.

Usk ja pühadKuna jumala olemasolu või olematus on võrdselt tõestamatud, siis tegelikult pole õige rääkida usklikest ja uskmatutest. Selle asemel oleks korrektne rääkida kaht liiki usklikest – ühed usuvad, et jumal on olemas, teised usuvad, et ei ole. Ent kuna inimeste jaotamine usklikeks ja uskmatuteks on üpris juurdunud, jäägem ka siinkohal selle juurde. Eestlased on Euroopa üks uskmatumaid, kui mitte kõige uskmatum rahvas. Viisakama sõnaga ateistid, kuigi sellele tuleb lisada teatav reservatsioon, nagu allpool näeme. Ja seda Euroopas, mis on keskeltläbi niigi üsna ateistlik. Kahtlemata on tegemist rahvusliku eripäraga, millel peavad olema põhjused.Kaugemad põhjused peituvad eestlaste ajaloos.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.