“Hõimupäevad aitavad teadvustada eesti pärimuskultuuri soome-ugrilist alget ja kuulumist soome-ugri rahvaste perre. Hõimupäev on soome-ugri rahvaste ja riikide kultuurikoostöö sümboliks. Hõimunädal on hea võimalus näidata üles solidaarsust sugulasrahvastega ning toetada neid oma kultuuri ja keele hoidmisel,” märkis kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse nõunik Anne-Ly Reimaa.
Hõimupäevi tähistatakse Tallinnas, Tartus ja Viljandis, Narvas ja mitmetes teistes Eesti maakonnakeskustes ja väikelinnades. “Soome-ugri rahvaste pärimusmuusika kontserte annavad kõikjal Eestis nii karjala, udmurdi, komi, mari, sölkupi, handi, soome, ungari kui ka eesti pärimusmuusikud. Huvilistel on võimalik osa saada paljudest omanäolistest üritustest terve oktoobri vältel,” ütles MTÜ Fenno-Ugria direktor Viia-Kadi Raudalainen.
Hõimupäeva peakontsert toimub 21. oktoobril Telliskivi loomelinnaku Vabal Laval, kus saab nautida Veljo Tormisele pühendatud koorikontserti, mille on lavastanud Anne Türnpu ja Eva Koldits. Sellele järgneb pärimusmuusikakontsert, kus astuvad üles folklooriansamblid Komimaalt, Mordvamaalt, Udmurtiast, Ungarist, Karjalast ning põhjarahvaste sölkuppide ja hantide esindajad. Õhtul esinevad Vabal Laval võro folklaulja Mari Kalkun ja saami räppar Ailu Valle.
Pühapäeval, 22. oktoobril toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis hõimupäevade perekontsert, kus esinevad liivi, komi, karjala, udmurdi külalisansamblid, aga ka Tartu udmurtide ansambel Jumšan Gur. Kontserdile järgneb filmiprogramm.
Hõimupäevade üks põnevamaid külalisi on mainekas Soome etnomusikoloog Pekka Huttu-Hiltunen, kes oma kontsertloengutel „Kalevala mail” esineb 25. oktoobril Tallinnas kirjanike majas ja 26. oktoobril Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
Tallinnas ja Tartus esitletakse Eestis elava mari pärimuslauljanna Anna Mišina ja Eesti kandlemängija Kristi Mühlingi heliplaati, kus mari ehedate rahvalaulude saateks kõlavad kandleimprovisatsioonid.
Hõimupäevade konverents “Linnaruum – oht ja väljakutse identiteedile” toimub 20. oktoobril Telliskivi loomelinnakus Sõltumatu Tantsu Laval ja keskendub soome-ugri vähemusrahvaste ja etniliste rühmade kultuuridele linnakeskkonnas. Koostöös Eesti Folkloorinõukoguga korraldatava konverentsi eesmärk on julgustada soome-ugri vähemusrahvaid ka tänapäevases linnakeskkonnas hoidma oma etnilisi juuri, keelt ja rahvuslikku omapära.
Soome juubeliaasta puhul on hõimupäevade filmiprogrammi valitud seekord eelkõige Soome filme. Värskematest filmidest saab näha poeetilist dokumentaalfilmi “Kuumetsa Kaisa” (2016, r. Katja Gauriloff) koltasaami legendaarse jutuvestja Kaisa Gauriloffi ja Šveitsi kirjaniku Robert Crotteti sõprusest Teise maailmasõja ajal. Filmivaramu pärlite hulka kuulub aga Cannes´i filmifestivalil pärjatud mängufilm “Valge põhjapõder” (1952, r. Erik Blomberg) saamidest, armastusest ja põhjapõtradest. Filmiprogrammi raames esilinastub Eestis Amanda Kernelli mängufilm “Saami veri” (Rootsi, 2016), mis kandideerib sel aastal Euroopa Nõukogu filmiauhinnale. Filme saab vaadata BFM kinos Supernova, kinos Artis ja Eesti Rahva Muuseumis.
Hõimupäevi tähistatakse Eestis, Soomes ja Ungaris juba alates 1928. aastast. Iga aasta oktoobrikuu kolmandal laupäeval peetav hõimupäev on 2011. aastast alates Eestis riiklik tähtpäev ja siis heisatakse Eesti lipud. Soome-ugri teemalisi üritusi korraldatakse sellel ajal ka Venemaa soome-ugri piirkondades.
Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi Hõimurahvaste programmi, Kultuurkapitali, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Soome suursaatkonna ja ning Soome ja Ungari instituutide toetusel korraldab Eestis hõimupäevi MTÜ Fenno-Ugria. Kaasatud on maakondlikud kultuurikorraldajad, samuti kohalikud omavalitsused, koolid, seltsid, raamatukogud ja paljud kultuuriorganisatsioonid.
Kõik kontserdid on lastele ja kuni 18-aastastele koolinoortele tasuta.
Vaata hõimupäevade ürituste kohta täpsemalt: Fennougria.ee
