Juba mõned päevad enne suvist pööripäeva jõuavad kätte aasta pikimad päevad ja lühimad ööd. Aega pööripäevast (21.06.) kuni leedolaupäevani (23.06.) teab vanarahvas kui suvist päevapesa. Taevaharjal kõrgel pesas istuv päike täidab kõik elava erilise väega ja paneb inimesed rõõmsalt pühi pidama. Suurte päevade kõrghetk on leedolaupäeva õhtul, 23.06. Leedopäeva järel pöörab päike pesast välja. Päevad hakkavad taas lühemaks jääma ning veerevad talvise päevapesa ehk jõulude poole.
Leedopäevaks tuleb hakata valmistuma juba varem. Pannakse käima koduõlu ning valmistatakse, või varutakse pühadetoidud. Nendeks on kõikvõimalikud vanemad ja uuemad piimaroad nagu või, munavõi, kohupiim, sõir, juust, aga ka kohukesed, jogurt, jäätis jms. Mõned päevad enen pühi tehakse puhtaks lõkkekoht, et olla kindel, et seal pole linnupesi ega loomi. Leedolõke seatakse kokku ainult puidust jm taimsest kraamist. Mingi sodi, ega mustus ei või pühasse tervist ja õnne loovasse tulle sattuda.
Leedolaupäeval tehakse pühadetoitu. Koristatakse hoolikalt toad ja köetakse saun. Sauna minnakse loomulikult värske vihaga. Kui toad on puhtad, tuuakse sisse kaseoksad. Värskeid oksi võib pista majaräästasse ja peenarde ümber ning nendega võib ehtida ka kiige ja lõkkekoha.
Leedotule pidamine – seal selgel rõõmsal meelel kohal olemine – täidab meid tervistava väega. Vanarahvas on teadnud, et leedotuli ravib haigusi ja õnnistab. Tule äärde minemata jätmine aga ennustab haigusi, ikaldust ning tulekahjusid. Sestap kogunetakse tule äärde terve perega.
Mida pikem maa on kõnnitud leedotule juurde, seda tugevam on selle mõju. Kindlasti peab igaüks tulle viskamiseks kaasa võtma kasvõi ühe raokese. Esivanemad on tuld kui sellist pühaks pidanud, keelanud selle ääres vanduda ja riielda, pole lubanud sinna sülitada ega sodi visata.
Leedotulele antakse kahjaks ehk anniks esimene osa kaasa võetud söögist ja joogist. Kes tahab teha seda pidulikumalt ja vägevamalt, võib kõndida peale tule süütamist toiduga kolm korda päripäeva ümber tule. Ja kui end siis tule ääres soojendada, rõõmustada, laulda ning mängida, siis tuleb eelolev poolaasta kindlasti tervem ja parem.
Heal lapsel mitu nime. Jõhvi kihelkonnas on öeldud pühadeaja kohta suured päevad. Leedutule nimetus on tuntud Muhumaal, kus säilinud muidki põliseid tavasid ja tõekspidamisi. Päevapesa, päevakäänak, pööriaeg jms on öeldud mitmel pool. Jaanipäeva nimetus on aga pärit kirikukalendrist ning pühendatud juudi soost Johannesele (Johannes – Jaan) selleks, et põlisrahvaste kesksuvepüha kiriku huvides üle võtta. Eelolev suveharjapüha on oma ja põline, see pühitseb meie looduse imet – päikesevalguse kõrgaega. Püha põlised nimetused on nagu nõiasõnad, mis loovad selle väega tugevama sideme.
Leedoööl on meie ümber aasta imelisem ja rikkam aeg ning põleb püha lõke, mis ühendab meid väga paljude eelnenud ning loodetavasti ka tulevaste põlvedega. Ärge raisake ega nüristage seda aasta kallimat ööd. Pühitseme leedotuld rõõmsalt ja mõnusalt.
Et tule ääres oleks hää:
– Tehke lõkkekoht enne pühi puhtaks ja seadke valmis tulepuud
– Tulle pange ainult puid jm taimset kraami
– Varuge-valmistage pühadetoidud, mille hulgas on aukohal piimast valmistatud road
– Koristage enne tulele minekut kodu ja peske põrandad.
– Tooge tuppa kased ja lilled. Kui peres on lapsi, siis kindlasti koos nendega.
– Käige saunas. Põimige saunavihta 9 liiki puid ja lilli.
– Pange selga pidurõivad, võimalusel rahvarõivad.
– Võtke söögid-joogid kaasa korvides ja kaunites nõudes, toitude alla valge lina ja istumise alla tekk.
– Minge tule juurde võimalikult pikk maa jalgsi, see on meie rahva palverännak.
– Igaüks võtku tule jaoks kaasa kasvõi üks raoke
– Las tule süütab kõige vanem ja väärikam koos lastega.
– Jagage tulega raasuke kaasa võetud söögist-joogist.
– Käige kolm korda päripäeva ümber tule.
– Sööge, jooge, olge rõõmsad, hüpake üle tule ja hõisake julgesti. Pidage aga meeles, et tuli ei salli purjus ega kurja inimest.
– Kõnelege vanu lugusid ja pärimusi, laulge, mängige murumänge, kiikuge, mängige pilli, tantsige.
– Hõisake!
– Nautige selle imelise öö hääli, värve ja lõhnu.
– Minge lähimale allikale silmi pesema. Sel ööl on igal allikal tervendav vägi.
– Jalutage tuliusse ja sõnajalaõisi otsima.
– Peske ennast enne koitu rohule langenud kastega.
Allikas: Maavald.ee
