Abieluinimeste puhul lisanduvad ka koledad lahutuskohtu istungid. Ometi sa ju tahtsid, et see suhe oleks kestvalt õnnelik. Sa uskusid sellesse, et see on kestvalt õnnelik. Sa leiad ennast mõtlemas, et äkki toimib uskumuste bioloogia vaid teiste inimeste peal, kuid see töötab ka sinu peal. Jah, see töötab! Aga selle juures on üks konks, mis seletab, miks vaid positiivsest mõtlemisest ja uskumisest ei piisa. Konks on nimelt selles, et nende õnnelike päevade ja kuude jooksul, mil sa nautisid oma partneri lähedust, kontrollis teie käitumist ja tegemisi teadvuslik meel. Teadvuslik meel on “loominguline” meel, mis tegutseb sinu soovide ja ihade nimel. Kui kahe armunu teadvuslikud meeled kohtuvad, loovad need koos maagilise harmoonia. Kuna mesinädalate ajal tegutsevad partnerid oma sügavamate soovide ja ihade nimel, on nende vastasmõju tulemuseks… voilá, taevas maa peal!
Aja jooksul aga koormab meie teadvuslik meel ennast igapäevaelu mõtetega – kuidas rahaasju korras hoida, igapäevatöödega graafikus püsida ja mida nädalavahetusel ette võtta. Teadvuslik meel hakkab mesinädalate kogemuse tootmise asemel töötlema korraldusi ja strateegiaid meie teadvustatud vajadustega tegelemiseks. Selle kõige tulemusena annab teadvuslik meel käitumiskontrolli üle vaikeprogrammidele, mis on varem alateadvuslikku meelde tallele pandud.
Paarisuhte puhul on seega oma sõna öelda mitte ainult kahel, vaid neljal meelel. Partnerite alateadvuslikud meeled on need, mis võivad hävitada igavesti kestma pidanud õnneliku suhte. Kui meie teadvuslikud meeled hetkeseisundile enam tähelepanu ei pööra, kaotame me kontrolli mesinädalate efekti loomise üle, kuna enesele teadmata lülitume me ümber eelprogrammeeritud käitumismustritele, mille me oma kogemuste põhjal omandanud oleme.
Kui alateadvuslik programm esiplaanile tõuseb, kaob mesinädalate sära paljude paaride suhtest väga kiiresti. Selline asjade käik pole üllatav, sest käitumismustrid, mis meie alateadvuslikku meelde on programmeeritud (paljud neist käitumismallidest on negatiivsed ning röövivad meilt energiat), on omandatud teiste inimeste käitumist jälgides – eelkõige oma vanematelt, perelt, ühiskonnalt ja kultuurilt. Sa hakkad nägema neid aspekte oma partneris (ja endas), mis mesinädalate jooksul esile ei kerkinud. Kui teadvuslik meel ei pööra enam tähelepanu praegusele hetkele, hakkad sa automaatselt – ja mis veelgi tähtsam: alateadlikult – järgima teistelt allalaaditud käitumismustreid.
Siinkohal räägin ma sulle ühe loo, mis võib sulle vägagi tuttav ette tulla. Sa naudid täiel rinnal mesinädalate efekti ja oled tulvil armastust oma hooliva partneri vastu, kes toob valgust igasse sinu päeva. Siis ühel päeval küsid sa talt ühe lihtsa armastava küsimuse. Tema ei mõtle hetkel sellele, kui heas seisus teie suhe on. Tema teadvuslik meel on hõivatud auto remontimise või üüri maksmisega, seega ta vastab sulle mõtlematult inetul toonil, mis annab märku tema soovist, et ta rahule jäetaks. Šokeerituna küsid sa endalt: “Kes see veel on?” Sa kogesid just mesinädalate lõpu algust. Ta vastas sulle alateadvuslikult ning ta ei märganud, kui inetuna see kõlas. Ta tõlgendab sinu öeldut isikliku rünnakuna, mistõttu ta jääb endale kindlaks ning on valmis end surmani kaitsma. Ta mõtleb: “Ta süüdistas mind selles, et ma polnud mina ise. Ma olen täpselt samasugune, nagu ma alati olen olnud. Ma ei saa aru, millest ta räägib. Mis tal viga on?” Samal ajal mõtled sina: “Kus on see armastav mees, kellega ma abiellusin?” Sinu teadvuslik meel eemaldub praegusest hetkest, et hinnata seda ebameeldivat olukorda, millesse sa sattunud oled. Enda teadmata pöördud ka sina tagasi enda varem peidus olnud alateadvuslike käitumismustrite juurde, mille su pere ja kultuur sulle ette on kirjutanud. Nüüd on sinu partneri kord ennast šokeerituna tunda, kui tema armastatud naine teda kritiseerima ja süüdistama hakkab, rääkimata kõikidest teistest mitte kõige armastavamatest programmidest, mille me oma vanematelt alla oleme laadinud.
Mida suuremat rolli igapäevaeluprobleemid sinu ja su partneri teadvuslikes meeltes mängivad, seda rohkem kerkivad pinnale ebakõlad alateadvuslike käitumismustrite vahel. Varsti ei pööra te kumbki enam tähelepanu partneri heade külgede hindamisele ning keskendute tema sagedastele vastikutele vihapursetele. Nii sina kui su partner võtate kaitsepositsiooni ning hakkate teise vigasid kritiseerima – ta ei korista kunagi enda järelt, temake ei pane kunagi hambapastale korki peale jne. Kõik need asjad, mida sa armastuse paistel ignoreerisid, hakkavad sind järsku häirima.
Kui te kohtusite interneti tutvumisportaali kaudu, siis nüüd soovite te mõlemad oma raha tagasi! Ta valetas oma ankeedis! Aga tegelikult täitsite te mõlemad oma ankeedid heas usus. Te mõlemad täitsite need teadlikult – ja siin ongi konks. Teie mõttega ja teadlikult täidetud ankeedid kujutavad seda inimest, kes te sooviksite olla. Kahjuks aga avaldub see “sina”, kes küsimustikule vastas, tavaliselt vaid 5 protsendil ajast. Kumbki partner ei maininud küsimustikku täites oma saboteerivaid ja piiravaid alateadvuslikke programme, mis nad teistelt alla on laadinud, ning mida me kõik 95% ajast alateadvuslikult järgime. Kui soovimatud käitumismustrid domineerivad 95% kogu teie koosveedetud ajast, on sinu ja su partneri mesinädalad kahtlemata lõppenud ning te olete liikumas argiellu.
Kui mõni neist siiani peidus olnud hävitavatest ja häirivatest käitumismustritest oleks oma koledat pead tõstnud teie suhte esimesel päeval, poleks te ilmselt teist päeva näinudki. Nüüd leiad sa end mõtlemas, et kas sa peaksid oma ootusi vähendama ja leppima sellega, milliseks teie suhe on muutunud, sest “selline see elu kord on ning ma pean leppima nii hea kui halvaga”, või muutuvad lõputud kompromissid, mida sa halva kohtlemisega leppimiseks oled sunnitud tegema, niivõrd talumatuks, et teie näiliselt purunematu side laguneb miljoniks tükiks. Sa ütled endale: “Põrgusse see kõik, ma ei suuda enam.” Ja siis sa lähed (jälle) välja ja püüad leida seda, mida sa kunagi kogesid.
Selle korduva tsükli eest vastutav süüdlane jääb nähtamatuks. Need on need käitumismustrid, mis sinu ja su partneri alateadvuslikesse meeltesse on programmeeritud. Teie teadvuslikud meeled saatsid teid armastavat partnerit otsima ja rõõmustasid, kui te selle Õige leidsite, kuid nüüd hävitavad teie alateadvuslikud meeled seda suhet, mille te lõite. Aga kui sa tead, et suhtes tuleb arvestada nelja meelega, ja oskad enda alateadvusliku meele negatiivseid programme muuta, on sul olemas kõik vajalikud tööriistad selleks, et kaotatu taas üles leida.
Õilis ja loominguline teadvuslik meel
Selleks, et paremini mõista, kuidas see kõik juhtub, tuleb kõigepealt rääkida aju ja meele vahelisest suhtest. Inimaju on füüsiline seade nagu raadio. Nii teadvuslik kui alateadvuslik meel on nagu erinevatelt kanalitelt tulevad raadiosaated. Teadvuslikku meelt seostatakse eelkõige närviimpulsside töötlemisega prefrontaalses korteksis, mis on inimaju viimane evolutsiooniline areng. Teadvuslik meel on identiteedi kodu. Tänu teadvuslikule meelele tunnetad sa ennast eraldiseisva indiviidi ja ainulaadse inimesena. Teadvuslik meel juhib sinu soove, ihasid ja püüdlusi.
Kui ma küsin sinult, millist suhet sa enda ellu tahad, siis on see sinu teadvuslik meel, kes selle armsa ja õilsa vastuse välja mõtleb – ma tahan suhet, mis põhineb armastusel, võrdsusel ja austusel sama palju kui seksuaalsel keemial. See on “positiivse mõtlemise” meel, mis optimistlikult kleebib külmikule märkmepabereid, kus on kirjas “Ma olen väärt armastavat suhet” või “Ma söön tervislikku toitu”.
Teadvuslik meel on ka see loominguline meel, mis suudab minevikku ja tulevikku vaadata – seda ei kammitse ajapiirangud. Sinu teadvuslik meel suudab vastata küsimustele selle kohta, mida sa järgmisel kolmapäeval teed või mida sa eelmisel kolmapäeval tegid. See meel suudab ennast käesolevast hetkest eemaldada ja unistada terve päeva sellest, mis võib juhtuda – sa võid loteriiga võita. Sa võid kohata hurmavat printsi. Kuid kelle käes on ohjad siis, kui sinu teadvuslik meel ei pööra tähelepanu ja ei “korralda” käesolevat hetke, kuna see on liialt hõivatud suurte mõtete ja unistustega elust, mida sa tahaksid elada?
Neuroteadlased väidavad, et tänu meie teadvusliku meele võimele ühelt mõttelt teisele hüpata kasutavad inimesed loomingulist teadvuslikku meelt selleks, et oma käitumist reguleerivat kognitiivset tegevust kontrollida umbes 5 protsendil ajast. 95 protsendil ajast kontrollivad meie tegevust vaikimisi varasemalt omandatud programmid, mis on laaditud meie alateadvuslikku meelde.
Alateadvuslik meel – harjumuste ori, kes mängib salvestatud plaate
Alateadvuslik meel on see meel, mis vaatamata külmikule kleebitud märkmepaberitele sunnib meid haarama Krispy Kreme’i sõõrikute järele või armuma peo kõige suuremasse mölakasse – üha uuesti ja uuesti. Alateadvust seostatakse närviimpulsside töötlemisega teadvusliku meele prefrontaalsest korteksist palju suuremas ajupiirkonnas (umbes 90 protsenti ajust).
Alateadvuslik meel avaldab meie käitumisele palju suuremat mõju kui meie teadvuslik meel. Teadvusliku meele prefrontaalne korteks suudab töödelda ja ohjata vaid suhteliselt viletsat 40 närviimpulssi sekundis. Alateadvusliku meele platvorm, mis hõlmab 90 protsenti ajust, suudab samal ajal töödelda 40miljonit närviimpulssi sekundis. Seega on alateadvusliku meele protsessor 1 miljon korda võimsam kui teadvusliku meele oma.
Nende teadmiste valguses võib sinu suhtumine oma võimsasse alateadvuslikku meelde, mis saboteerib sinu katseid luua oma elus mesinädalate efekti ja hoiduda sõõrikutest, paratamatult negatiivseks muutuda. Ometi mängib alateadvuslik meel väga tähtsat ja väärtuslikku rolli nii inimarengus kui ka meie igapäevaelus.
Olgu kuidas on, aga alateadvusliku meelega võitlemine või selle süüdistamine – nagu minul on tavaks teha siis, kui olen allakugistanud järgmise Krispy Kreme’i sõõriku – on igal juhul täielik ajaraiskamine. Sellistel hetkedel kuulen ma oma teadvuslikku meelt endaga pragamas: “Sa oled loll. Miks sa seda sõid, kui sa just hetk tagasi lubasid pühalikult neist eemale hoida?” Ma võin karjuda ja süüdistada nii palju, kui ma tahan, kuid see kõik on vaid ajaraiskamine, kuna minu alateadvuslik meel lihtsalt ei tee minu pröökamisest väljagi. Omaenda alateadvusega pragamine on sama, mis oma teleri peale karjuda. Kas su teler on hea või halb? Ei kumbagi. Mida sa vaatad? Ära süüdista telerit, süüdista programmi! Kas sinu alateadvuslik meel on hea või halb? Ei kumbagi. Alateadvuslik meel on eelkõige suurepärane salvesta-ja-mängi mehhanism, mis erinevalt teadvuslikust meelest pole väga loominguline ning ei tunneta aega.
Alateadvuslik meel elab alati praeguses hetkes, ei näe tulevikku ja kohe kindlasti ei kuula või hooli, kui sa ta peale karjud! Selle asemel et oma alateadvusega võidelda või selle tülikaid käitumisprogramme maapõhja needa, soovitan ma selle mõjujõudu tunnistada.
Ma kinnitan sulle, et see raamat oleks jube masendav, kui see koosneks vaid seletustest, kuidas sinu alateadvus sinu parimaid kavatsusi ja armusuhteid lörri ajab, ning ei tutvustaks sulle vahendeid, mida oma alateadvusliku meele programmide muutmiseks kasutada saab. Õnneks pole me määratud elama alateadvusliku meele hukatuslike käitumismustrite järgi.
Allikas: Bruce Lipton “Mesinädate efekt”, kirjastus Pilgrim
Loe lisaks: Armastuse alkeemia ehk mõned salanipid
Arhetüüpide maagia: 10 mehetüüpi, keda iga naine oma ellu vajab
Suurimad vead, mida mehed naistega voodis teevad
5 kiretapjat, millega mehed ise endale suhte algstaadiumis vee peale tõmbavad
