Alateadvus ja teadvus

Oma eesmärke ellu viies kasutame me nii oma teadvust kui ka alateadvust. Eesmärgid saavutame me ainult siis, kui meie mõlemad meeled “mõtlevad” ühtemoodi. Nendel on aga erinevad funktsioonid:

TEADVUS

– seotud tahtega, püstitab eesmärke ja hindab tulemusi
– mõtleb üldistavalt, meeldivad uued ideed ja tegevused
– seotud ajaga, on keskendunud minevikule ja tulevikule
– lühiajaline mälu, u.20 sekundit
– piiratud infotöötlemise võime (40 bitti informatsiooni sekundis), on võimeline tegelema korraga mõne üksiku sündmusega

ALATEADVUS

– harjumuslik, kontrollib keha funktsioone, sealhulgas motoorikat, südame tööd, hingamist ja seedimist
– mõtleb sõna-sõnalt, tunnetab maailma viie meele abil (nägemine, kuulmine, tundmine, maitsmine ja haistmine)
– pikaajaline mälu, salvestab läbielatud kogemused, suhtumised, väärtused ja uskumused
– ajatu, keskendub ainult käesolevale hetkele, kasutab minevikus õpitud praeguses hetkes toimimiseks
– suurem infotöötlusvõime (u.40 miljonit bitti sekundis) ja võib samaaegselt tegeleda tuhandete ülesannetega

Kui me võrdleme teadvuse ja alateadvuse infotöötlemise võimet, siis kui me teadlikult ihkame mõnda eesmärki, millega alateadvus nõus ei ole, siis kumb neist võidab? Loomulikult see, kes suudab rohkem infot kiiremini läbi töötada. Sellepärast on ilma oma alateadvusega koostööd tegemata teadlikul meelel võimalused väga väikesed. Ja tulemuseks on see, et me küll seame endale eesmärke ja pingutame nende elluviimise nimel, aga tulemused on tagasihoidlikud või olematud.

Alateadvusest võib mõelda ka kui arvuti kõvakettast, millel on mõned aegunud programmid ehk teisisõnu – negatiivsed uskumused.