Sa seisad lagedal väljal keset tormavat tuult, oled nii habras ja kaitsetu, kuid tuule tuhin ja vihisev hääl köidavad Sind temaga ühte. Sa naudid tuule puhanguid ja metsikuid iile, kui ta Sind teelt lükates ja riideid sasides vuhiseb kiiresti mööda. Tuul murrab puid ja lennutab katuseid, kuid Sina mitte kunagi ei ütle ega mõtle, et tuul oma eheduses on kole või inetu.
Sina, inimlapsena, võtad ühe sõõmu tunnetekaevust ja oled ehe, kui tundel lased voolata. Sa tunde endasse võtad, nüüd siis tunned ja oled, kuid Sa ei meeldi enesele, sest usud, et Sina oled inetu oma tunnete väes. Sina ei imetle oma enese raevu või viha jõudu, kadeduse rohelist sood ega solvumistest võsunud vimma, sest see kõik tundub koledamast koledam ja Sa ei köida vaid eemale peletad. Sein ehitatakse Sinu ja Maailma vahele kui pilk keeratakse kõrvale, Sind noomitakse või saadetakse minema. Sina pead eluteel käies õppima, kuidas ennast kontrollida, et enese sees olemas olevat varjates peita. Kuid see on tõeliselt raske ülesanne ja sellepärast Sa seisadki tuule piitsutavas raevus ning mere möirgavas laines, sest nemad on vabad oma eheduses. Mitte keegi ei seisa tuulele ega merele ette öeldes – kontrolli ennast, sest Sina pole ilus olles alasti iseenda eheduses!
Sul on halb enese sees, sest Sa tahad seda, mida Sa ei saanud ning Sa ei taha seda, mida Sina said – olemise tegelikkuse sees. Sina ei taha seista hetkes, mida Sina muuta ei saa. Sinu tahtmine on kõige olulisem ja sellepärast ei lase Sa oma tundest lahti, sest see on Sinu oma. Sinu tahtmine on Sulle kõige olulisem, sest see on Sinu kontroll Maailma üle.
Enese tunnete käes või teise tunnete ees pole kunagi kerge seista, sest tunne tuleb ja püüab Sind puudutades endasse haarata. Tunne tahab Sind paigast liigutada, ta otsib kohta, mille vastu murduda, et siis lahenedes rahuneda. Tunne on jõud, mis energiat kasvatab ja nii Sind määrides mustab või puhtana särades ilusana näitab – see kõik oled Sina ausas eheduses. See, millega maadled tunde kasvades on uskumine, et Sina pole ilus oma tunnete väes ning nii Sa piinled ja vaevled oma tunnete käes, sest Sa ei meeldi enesele kui tunne läheb käest ja ta võrsub Sinu seest välja, kasvades suuremaks kui Sina.
Seda jõudu, mida Sa kasutad tundele vastuseismiseks, kasutad Sa tegelikult tunde kasvatamiseks. Öeldes endale – Mina ei taha oma tunnet! – ütled Sa tegelikult – Mina tahan tundele lahendust! – Mina ei taha! ja Mina tahan! Kui tunne on suurem kui Sina, siis Sa ei saa enam temast mööda vaadata ja Sul tuleb vaadata oma tundesse sisse, et teda vastu võtta. Tunde käes vangis olles mõistad, et Sinu õppetükk jätkub, sest eksam on veel sooritamata. Sa oled abitult õnnetu, sest ebaõnnestumine on valus – tundega käsikäes ühes olles oled ju must ja määritud, Sa pole puhas ega ilus, vaid tuhmilt ja ilutult inetu. Oma tunde ees seista on valus, sest see on Sinu enese halvavalt hammustav hirm, mis Sinul tuleb taltsutada.
Sina ei ole oma tunde väes kole ega inetu, sest tunne on värv, mis vahetub. Tunne on pilv, mis sõudis päiksele ette ja varjutas valguse, kuid tuul hajutab udu ja valgus on taas ehe oma alastuses.
Autor: Marianne Umborg
Allikas: Sinu sees on hirm olla vaba oma olemuse väljenduses
Kuidas püsida elu keerulistel hetkedel enda keskmes?
Muutes oma sagedust, muudad maailma enda ümber
Lahtilaskmine: ava ennast küllusele ja õitsengule
Üheksa võtmetegurit kõrgema teadvuse poole püüdlemiseks
Oma elu loomine: on sinu valik, kas elada külluses või puuduses
