Istusin meelevaikuses ja olin rahul, et Steve mulle abi saadab. Ühtlasi tundsin kergendust, et olin suutnud edukalt enda päästmise organiseerida. Mu halvatud käsivars oli osaliselt taas tunud ja kuigi ta tegi haiget, olin täis lootust, et ta taastub täielikult. Isegi selles segadusseisundis näris mu hinge teadmine, et mul tuleb oma arstiga ühendust võtta. Oli päevselge, et ma vajan intensiivravi, mis kujuneb tõenäoliselt väga kalliks. Nukker on märkida, et isegi insuldist põhjustatud kaootilises meeleseisundis olin piisavalt teadlik, muretsemaks selle pärast, et mu tervisekindlustus ei pruugi katta kõiki kulusid, juhul kui ma pöördun abi saamiseks vale terviseasutuse poole.
Katkend Jill Bolte Taylori raamatust „Silmiavav insult“
Sirutasin endiselt laua taga istudes oma kuuleka vasaku käe välja ja võtsin kätte ligi kaheksa sentimeetri paksuse visiitkaardipaki, mis mul viimase paari aasta jooksul oli kogunenud. Oma praegust arsti olin külastanud ainult ühe korra, umbes kuus kuud tagasi, aga ma mäletasin, et tema nimes oli midagi iiripärast – St. Miski, St.
