Mis siis nende kahe vahe on?
Peamine vahe on see, et tervislik toituja lähtub eelkõige sellest, mis on tema kehale parim. Kes ei tarbi liha, kes kala, kes piimatooteid, kes nisujahu, alkoholi või hoopis midagi muud, mis talle ei sobi.
Vegan lähtub loomade heaolust, jälgides, et tema toit, riided ega kosmeetikatooted ei sisaldaks miskit, mis on pärit loomadelt. See on selleks, et ära hoida ka loomade väärkohtlemist. Nii ei tarbi veganid piima- ja lihatooteid, mune, nahkesemeid ega muud, mis pärineb loomadelt.
Ajurveeda mõistes on tervislik toit see, mis vastab inimese kehatüübile ning arvestab ka tema keha hetkelist seisundit. Erinevate haiguste puhul lähenetakse igale inimesele väga personaalselt. Selles artiklis kirjutan veidi üldisemalt, mida peetakse ajurveedas tervislikuks ja mida mitte.
Ajurveedas peetakse tervislikuks toiduks eelkõige värskelt ökoloogiliselt puhtast toorainest koduselt valmistatud kuumtöödeldud toitu. See tähendab seda, et parim, mida süüa saad, on kõik see, mille algainete päritolu ja valmistusviis on sulle teada. Algained on teraviljad, juurviljad, toorpiim ja kõik muu, millel pole peal silti, millest ta tehtud on. Veganite jaoks on aga oluline vaid see, et toidu koostisosade nimistust puuduvad loomse päritoluga tooted. See võib olla keemiliselt töödeldud, E-ainetega, lisatud mineraalainetega või eelnevalt töödeldud. Ajurveeda kohaselt pole aga sellist toitu inimese keha poolt kerge omastada oma ebaloomulikkuse pärast. See nõrgestab kogu organismi ja immuunsüsteemi.
Mida siis üldse poest osta?
Parim on muidugi see, kui tooraine on kohalik ning selle kasvataja on sulle teada. Linnainimesel pole aga see alati võimalik. Sel juhul soovitan valida alati kohalikud teraviljad ja juurviljad ning hooajalised kohalikud puu – ja aedviljad ning marjad. Esiteks juba sellepärast, et looduse loogika kohaselt omastab meie keha kõige paremini toitu, mis on kasvatatud samades kliimatingimustes, kus me ise elame. Parim on saaki koguda umbes 100 km raadiuses elukohast. Kõik poes müüdavad eksootilised puuviljad on toodud tuhandete kilomeetrite tagant, nad on korjatud ära toorena ning järelvalminud tehislikes tingimustes. Neis puudub päikeseenergia, mis teeb sellest viljast tema loomulikus kasvukeskkonnas väärtusliku, elujõudu andva toidu. Need puuviljad ei anna peale suure hulga suhkrute ja hetkelise heaolutunde kehale suurt midagi. Pestitsiidide jääkidest rääkimata. Seega eelista banaanile või viinamarjale kodumaist marja, ploomi või õuna. Välismaistest viljadest saame liiga palju suhkruid, mida kohalikes viljades on oluliselt vähem. Viimasel ajal paljusid kimbutav pärmseen on paljuski seotud sellega, et tarbime liiga palju oma kehale mittesobilikke magusaid puuvilju ja E-aineid. Ehk siis oleme suures võimaluste hulluses ära unustanud loomulikkuse ja oma seedimise sooja maa kraamiga ära rikkunud. Lisaks kipume puuvilju sageli segamini sööma ning mis veel kõige hullem, neid magustoiduks sööma, mis ajab soolestikus käärima kogu söödud toidu. Parim viis puuvilju tarbida on ühe liigi kaupa ja muust toidust eraldi.
Teraviljadega on mõnevõrra lihtsam, neid on meil poodides üsna suur valik talutootjatelt. Eelistada võiks ikka täisterajahusid ja -helbeid, sest püülijahu on liigselt töödeldud ja kehale võõras.
Väga suurt populaarsust ja kõneainet on kogunud erinevad taimsed piimad, mida veganid eriti hoolsalt kasutavad – sojapiim, mandlipiim, kaerapiim, riisipiim. Ajurveeda mõistes on piim siiski loomse päritoluga toode. Lehmapiim on ajurveedas olnud alati kõrgelt hinnatud, ta on emapiimale sarnaste omadustega ning ükski taimepiim oma omadustelt sellele lähedale ei saa. Küll aga ei pruugi lehmapiim ja selle tooted sobida kõikidele inimestele. Nii neile, kes ei talu laktoosi, ja ka neile, kelle organismis on liigselt lima. Sel juhul võib muidugi ka taimseid piimasid kasutada, kuid siis need ise teha, mitte poest osta. Poes müüdavatele taimepiimadele on lisatud säilitusaineid ja suhkrut ning need ei ole kuigi kehasõbraliku ja loomuliku koostisega. Ning tegelikult neile, kel piima keeruline seedida, on ka soja väga kurnav seedimisele ega pruugi olla piimale sugugi parem alternatiiv. Parim variant oleks see, kui igal perel oleks oma tädi Maali, kes peab armastusega oma lehma kui lemmiklooma. Alternatiiviks on väiketaluniku toorpiim. Toorpiima tuleks kindlasti tarbida kuumutatult ja soovitatavalt vürtsidega. Piimatööstuse piima on nii palju töödeldud, et see on inimese organismile sobimatu. Ajurveedas ollakse seisukohal, et terve inimene seedib piima hästi. Seedimatuks muudab piima tööstuslik töötlemine.
Suhkur ei ole mingil moel veganitele keelatud. Tervislik pole aga kindlasti rafineeritud suhkur ega töödeldud magusained.
Kookos on jahutava toimega
Veidi tahaksin rääkida ka rasvainetest. Searasva ei kasuta vist küll praktiliselt enam keegi, kuid erinevate õlide ja rasvainete valik on siiski väga suur. Ja rasva on inimesele tarvis, et tagada veresoonte elastsus ja liigeste liikuvus. Minu soovitus on toiduks kasutada kindlasti ainult väga kvaliteetset ja rafineerimata õli, mis on ökoloogiliselt puhas. Selline õli on lihtsalt seeditav ja kehale sobivam. Ajurveedas on kasutusel ghee, mida valmistatakse võist selle selitamisel. Ghee aitab toidul paremini seedida ning toitainetel organismis õigesse kohta jõuda. Ghee vegantoidu alla ei klassifitseeru, kuid tema tervislikkuses kahelda ei saa. See sobib ka neile, kellel on laktoositalumatus.
Viimasel ajal on meil väga populaarseks osutunud kookosõli. See pole aga meie kliimatingimustes väga sobilik. Kookos on jahutava toimega ning neis maades, kus kookos kasvab, on väga palav ja palju päikest. Meil siin põhjamaal ennast jahutada pole tarvis, sest meil on seda jahedust juba niigi küllaga.
Nüüd aga lihast. Veganid ei söö liha mitte mingil viisil. Ajurveedas ei ole liha otseselt keelatud, aga samas ei ole meile seda ka vaja. Pealegi on liha väga raske seedida ning liha söömisest ei saa me eluenergiat. Teatud haigusseisundite puhul võib aga liha olla ravimiks. See liha peaks aga kindlasti maheliha olema. Mina ise liha ei söö, aga paar korda aastas väikse tüki siiski maitsen, kui kuskil külas olen. Vahel harva söön kala, sest teinekord väljasool kodu muid valikuid pole. Meie keha saab ilma liha ja kalata suurepäraselt hakkama. Täiskasvanu, kes palju ei liigu, ka ilma piimata.
Kokkuvõtvalt võib siis öelda, et veganite jaoks ei ole oluline, kas toit on tervislik, ökoloogiliselt puhas või tasakaalustatud, vaid tähtis on see, et päritolu poleks mingil moel loomne. Veganile on sobilik alkohol, valmistoidud, pakitoidud, ka rämpstoit. Tervislik toituja aga lähtub eelkõige oma tervisest. Siinkohal ei tohi unustada, et ka paljud veganid toituvad väga tervislikult. Oluline on aru saada, et kui restoranis tellid vegantoidu, siis ei tähenda alati, et see on ka tervislik.
Kõige olulisem on aktsepteerida seda, millise toitumisvaliku keegi enda jaoks on teinud. Mitte kellelegi pole mõtet peale suruda ei veganlust ega tervislikku toitumist. Selleks peab alati olema isiklik soov ja huvi ning tahe seda järgida. Vastu tahtmist tekitab see kõik palju rohkem stressi ja on hoopis kahjulikum tervisele. Inimene õpib ja teeb valikud ikkagi kogemustest, suuremas osas siiski enda, mitte teiste kogemustest. Ei tohi unustada, et kõikide õppetunnid ja kogemused ei ole sarnased.
Tahaksin lugejatele südame peale panna, et kõiki valikuid tehes püüaksime säilitada looduslikku tasakaalu, et meie planeeti säilitada. Nagu ajurveedas öeldakse, siis me peaksime elama nõnda, et saame anda oma füüsilise keha emakesele Maale tagasi sama puhtana, kui Maa meile selle kinkinud on. Selleks mõtle enne, kui valiku teed, et anda antud hetkel endast parim!
Autor: Aet Sillaste
Aet Sillaste on ajurveeda praktik, kes on oma tervisliku seisundi parandamiseks ajurveedast väga palju abi saanud. Täna annab Aet ka teistele nõu, kuidas ajurveeda abil oma elukvaliteeti parandada. Tavaliselt on need lihtsad ja igapäevased nipid, mille oleme lihtsalt kaasaegses maailmas ära unustanud. Lisaks teeb ta massaaži, korraldab teemaõhtuid ning õpetab ka teistele tõhusaid ajurveeda õlimassaaže. Aeda tegemistega saate tutvuda tema kodulehelt www.heatuju.ee.
