Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Merili Metsvahi rääkis Raadio 2 saates „Pulss“, kuidas Eesti naine ei ole läbi ajaloo olnud üldse nii allasurutud, kui sageli arvatakse. Eestis hakati patrhiarhaadist rääkima alles 19. sajandi teises pooles. Tähtsaimaks pereliikmeks tõusis siis vanim poeg, kes päris ühtlasi talu. Sellele viitab ka näiteks Tammsaare „Tõde ja õigus“.
Metsvahi rääkis, kuidas kõige selle tõttu järeldati pikka aega, et Eesti ühiskond on olnud aegade algusest peale patriarhaalne ehk meestekeskne. „Nüüd viimasel ajal on teadlased hakanud varasemat minevikku uurima ja selgub, et enne ristiusu tulekut oli naisel Eestis tugev positsioon ja kõrge staatus. Eriti kui võrrelda muu maailmaga,“ sõnas ta.
Näiteks 13. sajandil oli Metsvahi sõnul Eesti naistel märkimisväärsed õigused: naine sai pärida maad, mis oli tol ajal väga haruldane. Kui rannikualadel ja saartel olid mehed meremehed ja viikingid, siis naine haris maad ja ka vastutas selle eest. Kristliku kultuuri Eestisse saabumisega muutus naise roll, sest kristlus on kaasprofessori sõnul patriarhaalsem.
Loe täispikkuses artiklit lehelt Novaator.err.ee.
