Hiljuti ühel hommikul enne ärkamist nägin, kuidas ma kandsin suuri ümmargusi prille. Tundsin neid oma näol. Klaase polnud ja need prilliraamid olid üpris suured. Uurisin, mis asjad need on. Öeldi, et need on John Lennoni prillid ja taustaks tuli laul “All you need is love…” Mõistsin, et on juhtunud midagi väga tähtsat. Prillikandjatele pole see võibolla midagi erilist aga minu jaoks on need prillid väga suur kingitus ja erakordne enne. Kogu see lugu on seotud mu eluülesandega: kõik on ilus kui vaatad läbi armastuse.
Elame väga põneval ja erakordsel ajal. Isegi aeg liigub teise kiirusega. Me oleksime nagu liivakella kõige kitsama ja kiiremini pöörlevama koha peal. See ei kesta kaua ja sisenemine uude on nüüd juba vältimatu. Kas pole põnev?!
Me istume rongis ja kihutame oma valitud sihtkoha poole. Kas olete tähele pannud, et rongis on millegipärast pooled istmed seljaga sõidusuunas? Enamasti inimesed ei taha nendele toolidele istuda. See on ebamugav. Asjad vilksatavad mööda kiiresti, hoiatamata ja ehmatades. Me ei näe, mis on tulemas ja see on ebameeldiv tunne, see pole huvitav. Me näeme asju ja olukordi, kui nad on meist juba möödunud. Liiklusohutuse seisukohast on kõige turvalisem istuda seljaga sõidusuunas. Seda on palju arutatud ka seoses liinibusside ja lennukite ohutusega aga inimesed pole nõus taluma nii suurt ebamugavust ohutuse nimel.
Kuid paljud inimesed, kui mitte enamus istuvad oma eludes seljaga sõidusuunas ja vaatavad minevikku, möödunut. Nad keskenduvad sellele, mis on olnud, mis minevikus oli nende meelest vägevat, mis oli valusat, millega nad saavad uhkeldada ja mida häbeneda, mida varjata ja mida kiita. Mõned inimesed konutavad tamburis. Nende silme eest vilksatab kõik hoopis kiiresti mööda, nad ei näe üldse suurt pilti. Tamburis on kõle ja igav, miski pole huvitav.
Mis oleks, kui istuksime kõik nüüd näoga sõidusuunas? Nii näeb, mis on tulemas ja miski ei volksata meie teele hoiatamata ja ehmatusega.
Nüüd edastaksin ma teile ühe tööpakkumise. See töö sobib kõigile, kes elavad sellel planeedil. See töö on külluslikult tasustatud ja on kõige tulusam töö, mida siin teha saab. See sõnum on neile, kes on astunud vaimsele teele ja otsivad, kuidas olla teistele kasulikud. Eriti sobib see töö aga neile, kes on terve elu pidanud kuulma, kui laisad nad on.
Kujutage ette, et teile tuleb vastu Jumal. Ta on võtnud mingi kehastuse, et oleks kergem suhelda. Võiks öelda ka, et Universum räägib teiega aga seda on võibolla raskem ette kujutada. Niisiis Jumal tuleb teile vastu ja ütleb: “Mul on sulle üks töö. See on vabatahtlik aga ma väga loodan, et sa võtad selle vastu, sest sa teeksid seda väga hästi.
Töö on selline: vaata seda imelist väikest planeeti, kus sa elad. See on üks kaunimaid planeete, mis kunagi on nähtud, Sinine Pärl. Sinu töö, kui sa valid selle vastu võtta on järgmine: sina vastutad selle planeedi õnne eest. Kõik. Hea uudis on see, et seda tööd teevad juba väga paljud inimesed, sa pole üksi. Veel on hea uudis, sest sellega on seotud ainult head uudised, et see töö on kõige võimsam valgustöö, mida sul on võimalik siin kehastuses teha. Ja sa ei pea tegema mitte midagi.”
“Ha-ha. Jah, sa kuulsid õigesti. Vaata, siin planeedil elab üle 7 miljardi inimese, lisaks veel taimed ja loomad. Me ei jaksa iialgi ära teha tegusid, mis teeks neid kõiki õnnelikuks. Me ei saagi, sest me ei tea, mis kedagi õnnelikuks teeks. Sa ei jaksaks iialgi ära toita näljased ega ära joota januseid, sa ei suuda lõpetada sõdasid ega kaotada hirmu. Sa saad teha ainult ühte asja: hakata looma õnnetunnet iseendas ja seda endast välja kiirgama.
Aga see ongi sinu enda olemus. Andmine kaotab vana arusaamise järgi oma tähenduse. Kui juba teised saavad osa su valgusest, siis kes sai esimesena? Sina ise. Nii oled alati ise esimene, mis iganes sa teed või annad. See on seisundis olemine, midagi teha pole vaja. Me muidugi valime, et teha erinevaid tegevusi, mis on meile huvitavad ja põnevad.”
“Selles seisundis hakkad endale ligi tõmbama uusi ideid, olukordi ja inimesi. Kõik, mida vajad, tuleb ise sinu juurde, sest su energia hakkab tõmbama ligi rohkem seda, mida kannad. Sa nagu astuksid läbi mustvalge maailma ja see läheb värviliseks. Mitte sellepärast, mida sa teed, vaid sellepärast, et sa oled olemas. Ja sellepärast, kes sa oled.
Kui sina oled selles seisundis, hakkavad sinu läheduses olevad mustrid ennast ise parandama ja võtma seda puhast ja jumalikku vormi, milleks nad kunagi loodi. See juhtub isenensest, kedagi pole vaja ravida ega parandada. Kedagid teavad ise paremini, mida nad vajavad. Sina oled armastuse energias, mis oma olemuselt on neutraalne, ilma hinnanguteta.”
“Nüüd, kui sul läheb tuju halvaks, siis tuleb sul meelde, et nüüd on ka Maal tuju halb. Ja sa tõused uuesti sellesse seisundisse tagasi. Ära ole enda vastu kuri, kui sa kogu aeg ei suuda õnnetundega kontaktis olla, me oleme duaalsuses ja ongi raske. Kuid iga sekundi murdosa, mil sa oled oma rõõmus, on hindamatu väärtusega.”
Autor: Tiina Tiitus