Vaatleme põgusalt, millised probleemid on onkoloogia ehk vähkkasvajate valdkonnas.
Vähivastased ravimid on onkoloogilise haiguse korral tõepoolest vajalikud, kuid me ei tohi unustada, et kõik need ravimid on ka meie tervetele rakkudele mürgid.
Ma hindan väga neid saavutusi, mida kaasaegne onkoloogia on viimaste aastakümnetega läbi teinud. Tunduvalt on paranenud haiguse diagnostika ja ravi. Tekib ainult küsimus, kas need tulemused inimkonda rahuldavad. Elulemus on küll paranenud, kuid suremus on endiselt väga kõrge. Kurioosne on ka see, et vähihaigete hulk suureneb pidevalt nii maailma mastaabis kui ka meil Eestis. 1972. aastal ütles tollane USA president Richard Nixon, et kui oleme inimese saatnud Kuule, siis saame hakkama ka vähihaigusega. Tol ajal suri USAs vähki 220 000 inimest aastas. Kakskümmend aastat hiljem oli vähkkasvajate teaduslikesse uuringutesse investeeritud ligi 40 miljardit dollarit, ent suremus tõusis rohkem kui kaks korda – 560 000 inimest aastas.
See näide räägib ilmekalt, et vaatamata suurele progressile onkoloogias on olukord üldiselt masendav. Tekib küsimus, miks see on nii.
Loomulikult on üheks põhjuseks see, et inimkond vananeb ja vananedes on organism onkoloogiliste haiguste osas eriti tundlik ja vastuvõtlik. Kuid on ka teisi põhjusi. Tõenduspõhine vähiravi on omamoodi jäik ja väga konservatiivne. Peaaegu kõikides tsiviliseeritud riikides on lubatud kirurgiline, kemoteraapiline ja kiiritusravi.
Kas aga lisaks ravile võiks rohkem pöörata tähelepanu ka profülaktikale, kaasates juba end hästi tõestanud alternatiivseid süsteeme? Üheks alternatiivseks viisiks oleks sõna tõsises mõttes toitumisteraapia. On uuritud, et näiteks Jaapanis esineb rinnavähki ainult 1%, aga USAs 13%. Jaapanlannade toidus on palju kalamaksaõli, oomega-3-rasvhappeid, seleeni jne. Kui jaapanlanna kolib elama USAsse ja hakkab toituma nagu suurem osa ameeriklasi, muutuvad ka tervisenäitajad halvemaks – rinnavähki haigestunute hulk tõuseb tunduvalt. Minu arvamus on see, et iga inimene peab hakkama ise mõtlema, kuidas ennast aidata.
Praegune süsteem on ju väga mugav: kui avastatakse onkoloogiline haigus, hakkab sellega tegelema spetsialist, kelle kätte end usaldatakse. Unustatakse täielikult ära, et ka ise saab enda tervise heaks päris palju ära teha, ka paralleelselt ja koostöös klassikalise meditsiini raviga. Üheks võimaluseks ongi toetada ennast ja oma keha kvaliteetse ja tervistava toiduga.
Tervislike toitude soovitusi vähihaigetele on tuhandeid, aga siinkohal räägiksin peamiselt kahest.
a) Doktor Budvigi ravitoidu meetod
Doktor Johanna Budvig oli tuntud Saksa biokeemik, keda esitati seitsmel korral Nobeli preemia kandidaadiks. Kahjuks nimetatakse tema töid Vikipeedias mittetõenduspõhiseks, olgugi et ta aitas väga palju inimesi.
2. novembril 1959. aastal Zürichis peetud loengul ütles ta välja arvamuse, et ilma rasvhapeteta fermendid, mis kindlustavad hapniku omastamise, lihtsalt ei tööta. Sellel loengul mainis ta, et rasvavaba toit soodustab raskete haiguste teket nii lastel kui ka täiskasvanutel.
Dr Budvig uuris palju aastaid onkoloogiliste haigete verd ja leidis, et peaaegu kõikidel haigetel oli alati fosfolipiidide ja lipoproteiidide defitsiit. Peale selle leidis ta, et tervete inimeste veres oli oomega-3-rasvhappeid alati palju rohkem kui haigete inimeste veres.
Uuringute tulemusena sai ta aru, et vähihaiged vajavad ka toitumisteraapiat. Kõige parem retsept nendele haigetele oli kohupiim koos linaseemneõliga. Võrreldes teiste õlidega on linaseemneõlis palju rohkem oomega-3-rasvhapet, see on kergesti omastatav ega kutsu esile allergiat.
Omalt poolt ütlen, et loomulikult ei ole kõigile piimatoidud vastunäidustatud ning need võivad seda retsepti julgelt kasutada. Dr Budvigi uuringud näitasid, et linaseemneõli üksi ei ole efektiivne, aga koos kohupiimaga olid tulemused tihti positiivsed. Haigetel tõusis veres fosfolipiidide ja lipoproteiidide hulk ning nii õnnestus dr Budvigil päästa paljude inimeste elu.
b) Müstiline vitamiin B17
Vähivastases ravis on oluline B17-vitamiini kasutamine, millest on pikemalt juttu vitamiinide peatükis. Vähifarmakoloogia otsib kogu aeg ravimit, mis ei kahjustaks terveid rakke, samas räägib aga rahvatarkus sellest, et kui on olemas haigus, on sellele looduses olemas ka vastumürk. Ehk peaks hoopis seda valdkonda rohkem uurima? Võimalik, et B17 näol on olemas suurepärane vastumürk. Kas võib olla, et seda pole rohkem uuritud, kuna ravimifirmad ei ole huvitatud, et vastused peituksid lihtsates toiduainetes meie ümber?
Loodetavasti ei ole kaugel aeg, kui toitumisteraapia on võrdväärne osa vähihaigete ravis. Ja loodetavasti hakkab see toimima koostöös arstiga. Praegu veel ei julge paljud patsiendid arstilt küsida toitumise kohta või rääkida seda, mida nad ise katsetavad. Arstid jälle ei ole selles vallas piisavalt informeeritud ja arvavad, et kui inimene ise ennast aidata püüab, rikub ta toimiva ravi ära. Aga õige toitumine aitab tervistumisele ju hoopis kaasa!
Minu arvates on vaja hakata kõigutama seda ühekülgset ja jäika raviskeemi, mis koosneb kirurgiast, keemia- ja kiiritusravist. Kui alternatiivsed meetodid on paljudele onkoloogidele vastuvõetamatud, siis võiks toitumisteraapiat hakata vähemalt liitma selle kolme samba juurde.
Toitumisteraapia ei mõjuta neid kolme üldtunnustatud meetodit, kuid annab võimaluse laiendada kasutusel olevaid ravimeetodeid. Toitumisteraapia lülitamine raviprotokollidesse kutsub esile vajaduse koolitada arste palju põhjalikumalt dietoloogias.
Arvan, et heategevusüritustega teenitud raha ei pea minema ainult ravimikulutuste katteks, vaid ka tõenduspõhiste toitumisteraapiauuringute läbiviimiseks. Usun, et õige pea jagab enamik meie arste sama seisukohta. Farmaatsiafirmad kahjuks selliseid uuringuid finantseerima ei hakka, kuna nende huviorbiidis on hoopis teised probleemid.
Autor: Adik Levin
Uuri lähemalt “Dr Levini toitumistarkused. Ülevaade õigest toitumisest, toitumisteraapiast ja varjatud toidutalumatusest” kohta.
Loe ka lugusid Adik Levin: Püüan kõikuma panna monopoliseeritud tõe süsteemi, Mitte meditsiin, vaid üksnes inimene ise saab end aidata, Millised toidud depressiooni puhul menüüst välja jätta, Lahustoitumisest ehk millised toidud omavahel kokku sobivad ja millised mitte.
