liha on tervisele kahjulik. Empiiriliste uurimustega saame palju kummalisi ja jaburaid korralatsioone. Oled ehk sattunud graafikule, mis leidis, et ujumisbasseinidesse uppumine Ameerikas on korrelatsioonis Nicolas Cage’i filmides üles astumiste arvuga aasta kohta. Jaburaid näiteid on küll ja küll.
Ajalehest järjekordset totrus lugev tavainimene aga ei mõtle, et korrelatsioon pole veel põhjus. Kas punane liha põhjsutab südamehaigusi ja vähki? Või kipuvad krooniliste haigustega inimesed rohkem punast liha sööma? Empiiriline uuring ei saa sellele küsimusele vastata.
6. Mõõdetavad ühikud ei ole võrdsed
Näiteks küsimusele “Kui palju kaloreid peaksin ma sööma?” on keeruline vastata, sest:
– Toidupakenditel kirjas olev kaloraaž võib olla 50% mööda tegelikust;
– Me ei omasta kogu energiat, mida sisse sööme. Me ei tea, kui palju sina ja mina täpselt omastame, sest kõigi meie seedimised on unikaalsed;
– Füüsilise koormusega saavutatud kalorite põletamise arvutused ei ole usaldusväärsed;
– Sinu isiklik toitumisajalugu ja keha ülesehitus mõjutavad, kui palju energiat sa tegelikult päevas vajad.
7. Elustiili mõju tervisele ei tajuta kohe
Toitumise ja elustiili mõjud tervisele on enamasti viivitusega ja pikaajalised. Et teaduspõhiselt midagi kindlalt toitumissoovitusena väita, tuleb isoleerida välised mõjud. Näiteks kui tahetakse vastust küsimusele, kas punane liha põhjsutab vähki, peaksime sulgema uurimusest osavõtjad hermeetilistesse ainevahetuskambritesse (st. kontrollima nii sööki-jooki, kui analüüsima väljaheiteid) ja toitma neid erinevate koguste punase lihaga 30 aastat. Kes küll sellisest uurimusest osa tahaks võtta?
8. Kas hea teadustöö järeledus ei pruugi sinule kohalduda
Isegi, kui me oleksime leidnud osalejaid tollesse 30 aastasesse uuringusse, ei saaks me kindlalt väita järelduste kehtivust teiste inimeste puhul.
Esiteks ei peegelda uurimustes osalejate valim peaaegu kunagi üldpopulatsiooni, sest pigem satuvad uuringutesse kas noored ja terved (neil on keskmisest rohkem aega osalemise), mehed (neid on naistest lihtsam uurida hormonaalse ennustatavuse tõttu), haiged (nende peal saab katsetada ravimeetodeid), sportlikud inimesed (nad jaksavad füüsilisi katseid korraga kauem kaasa teha) või mitte inimesed (hiired-rotid-jänesed on kergesti kontrollitavad ja neid on kuluefektiivne kiusata).
Teiseks üldistatakse uuringute tulemused kujutletava keskmise inimese peale, keda reeglina tegelikus elus ei eksisteeri. Vahel taanduvad ka positiivsed ja negatiivsed mõjud neutraalseks. Näiteks kui mõnel inimesel paneb kohv ainevahetuse kiiremini käima ja mõnel aeglasemalt, siis Harju keskmiseks võib järeldada, et olulist mõju kohvil pole. See aga pole korrektne.
9. Uurimuste läbiviimine on keeruline, aga nendest teavitamine on veel keerulisem
Tavainimeseni jõuavad terviseteated enamasti meedia vahendusel. Ajakirjanikud aga pole enamasti teadustaustaga. See tähendab, et nad võivad jõuda valedele järeldustele, liialdada ja üldistada üksikute uurimuste tulemusi ning olla hädas nö suure pildid tajumisega. Üksikud uurimused on küll huvitavad, aga tihtipeale ebaolulised. Liivatera rannas.
Suured ja asjalikud teadustulemused on aga meedia jaoks tihtipeale liiga igavad.
Allikas: Tervislik algus päevale – klaas vett enne hommikusööki!
6 tõhusat nippi, kuidas leevendada stressi
Mis on erinevate isude psühholoogilised põhjused?
