1. Sotsiaalvõrgustikud. Lähimas tulevikus saab sotsiaalvõrgustikest tingitud depressioon ametliku diagnoosi. Vähemalt on seda nähtust hakatud aina tõsisemalt Ameerika Pediaatrite Akadeemias uurima. Vastavalt hiljutise uuringu tulemustele esineb depressioon sageli nendel inimestel, kes on olnud aastate vältel aktiivsed sotsiaalvõrgustike kasutajad. Nähtust seletatakse muuseas sellega, et inimene peab lisaks tööle või koolile muretsema ka oma virtuaalse elu käekäigu pärast.
2. Internet. Mitte üksnes sotsiaalvõrgustikud, vaid ka pikaajaline internetis viibimine võib viia depressioonini. Selle all kannatavad põhiliselt 16-aastased ja vanemad noored, kes kasutavad interneti reaalsuse eest põgenemiseks.
3. Vähene uni. Täisväärtusliku une puudumine on üsna levinud depressiooni põhjustaja. Inimese psüühilise heaolu seisukohalt on kuuel ja seitsmel tunnil unel suur vahe: esimesel juhul on depressiooni arenemise tõenäosus üle poole suurem kui teisel.
4. Prokrastinatsioon. Teadlased on veendunud, et prokrastinatsioon ehk tähtsate tegevuste edasilükkamine räägib sellest, et inimene ei ole kindel, kas ta saab üldse ülesandega hästi hakkama. Depressiooni all kannataval inimesel on tavaliselt palju madalam enesehinnang ning ta võib hakata kahtlema oma võimetes ja asju edasi lükata ehk tegeleda prokrastinatsiooniga. Selle tulemusel hakkab tegemata tööde hulk aina kasvama, mis viib aina sügavama depressioonini. Selliselt tekib nõiaring.
5. Lastevaheline konkurents. Tuli välja, et lastevaheline konkurents vanemate tähelepanu pärast võib viia üsna ettearvamatute tagajärgedeni. Vastavalt Robert Walldingeri uuringule võivad täiskasvanud inimese depressiooni põhjuseks olla vendade-õdede vahelised konfliktid lapsepõlves.
6. Keskeakriis. Uurijate David G. Blanchfloweri ja Andrew J. Oswaldi arvates võib inimese õnne kujutada graafiliselt U-tähe kujuliselt – lapsepõlves oleme õnnelikud, keskeakriis on depressiooniaeg ning pensionil ootab meid jällegi õnn. Võimalik, et mõnedes riikides vastab see tõele, kuid kas see kehtib ka Eestis, on omaette küsimus.
7. Linnaelu. Depressioon ja psüühilised haigused võivad johtuda linnaelust. Kusjuures probleem ei ole ökoloogias ega kiires elurütmis, vaid üksinduses. Vastavalt uuringutele tunneb aina rohkem linnaelanikke end teistest isoleerituna, mis võibki depressiooni põhjustada.
8. B6- ja B12-vitamiinide puudus. Kui ükski eeltoodud põhjustest ei käi sinu kohta, kuid tunned end siiski õnnetuna, siis pööra rohkem tähelepanu oma toidule. Hiljutine uuring, mille tulemused avaldati ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition, näitas, et inimesed, kes tarbivad piisavalt B-rühma vitamiine, kannatavad harvemini depressiooni all. Eriti kehtib see eakate inimeste puhul.
Toimetas: Katrin Oidra
Allikas: Oled kogu aeg väsinud? Loe, milles võib olla põhjus
Üksilduse kummalised teed: mis on üksildus? Kas sina tunned end üksildasena? Kuidas üksildusega toime tulla?
Toitumise ja depressiooni seosed: mida süüa ja mida mitte?
12 harjumust, millega sa oma vaimse tervise põhjalikult tuksi keerad
