Täiskasvanutel on palju sellist, mida lastel veel pole. Täiskasvanud on kogenumad, targemad, haritumad, nende võimed on igas mõttes suuremad. Lapsed alles arenevad selles suunas. Kuid hoolimata sellest, et täiskasvanud on lastest niivõrd palju võimekamad, ei pruugi nad olla õnnelikumad, kui seda on lapsed.
See tundub paradoksaalne, et täiskasvanud, kes on niivõrd täiuslikud ja ülimuslikud võrreldes lastega, ei suuda ometigi õnnelikud olla. See peaks olema meiesugustele tarkadele ja arenenutele ju lapsemäng. Aga ei ole.
Täiskasvanute elu jooksul kogutud tarkus ja kogemused muudavad nende suhtumise mõistuspäraseks ning ei lase neil täielikult nautida elu ja oma unistusi ellu viia. Täiskasvanute tarkus töötab nende endi vastu. Lastel on lihtsam õnnelik olla, kuna nende mõtlemine on lihtne.
Järgnevalt on välja toodud seitse näidet, mida me võime lastelt õnnelik olemise kohta õppida.
1. Täiskasvanud töötavad, lapsed mängivad
Täiskasvanud usuvad, et kõvasti ja kaua töötamine viib neid nende eesmärgi täitumiseni. Tegelikkus on aga hoopis vastupidine. Vaata enda ümber ringi. Kõikjal näed sa inimesi, kes on keskpärased, õnnetud ja kes ei naudi oma tööd. Nad ei saavuta vähimatki edu! Nad lihtsalt teevad oma tööd – kireta, keskpäraselt, tuimalt. Nad pole kunagi palju vaeva näinud, et mõelda, millist tööd nad tegelikult teha tahaksid.
Saladus ei seisne asjaolus, et kui töötad kauem ja rohkem, siis tabab sind edu. Võti on hoopis selles, et oma aega ja energiat tuleb kulutada otsimisele – saamaks teada, mis sulle väga meeldib. Sa peaksid valima oma tööd samamoodi, nagu laps valib omale tegevusi – ta ei tegele igava mänguga, ta tahab mängida põnevat mängu!
Kui oled kord sellise tegevuse leidnud, siis ei pea sa sisuliselt päevagi enam töötama, vaid saad hakata mängima nagu laps. Selle kõige juures on parim veel see, et töö, mida sa tõeliselt oskad, mille vastu sul on sügav huvi ja mida sa naudid, selles suudad sa saavutada kõige väljapaistvamaid tulemusi!
2. Täiskasvanud on arad, lapsed julged
Lapsena usume siiralt, et meist saab täiskasvanuna rongijuht, lendur või kosmonaut. Või hoopis kuulus laulja või riigi president. Lastel puuduvad hirmud, samuti puuduvad neil reaalsed kogemused. Täiskasvanutel seevastu on kogemusi palju, kuid mingil hetkel kaob paljudel julgus. Oma julgust ei tohiks aga kunagi kaotada. Lapselikku julgust peaksime endas hoidma ka täiskasvanuna. Kui inimesel puudub julgus, siis ta kaotab osa iseendast – osa oma karismaatilisusest ja enesekindlusest.
Täiskasvanutena ei tohi me hakata seda tahet ja julgust mõistusega pidurdama, sest siis peatub meie areng ja me ei saavuta enda eesmärke. Kui me aga ei arene ja ei liigu edasi, siis kohe kindlasti ei saa me õnnelikuks. Me peame järgima oma sisemist tungi, mis õhutab meid olema julge, tegutsema hirmust hoolimata, võtma riske ja arenema edasi. Edeneda saame täiskasvanutena ainult siis, kui riskime nagu lapsed. Peame tegutsema lõpptulemust teadmata ja lootma parimat.
3. Täiskasvanute fookus on hajutatud, lapsed on pühendunud
Kui laps sööb, siis laps sööb. Kui laps mängib, siis ta mängib, ennastunustavalt. Kui täiskasvanu sööb, siis ta võib tegeleda samaaegselt tuhande asjaga: mõelda, mida ta pärast sööki tegema hakkab; lugeda ajalehte; rääkida telefoniga. Kui täiskasvanu töötab, siis samal ajal on ta telefonitsi ühenduses kodustega, paneb võib-olla puhkuseplaane paika, logib sisse sotsiaalvõrgustikku.
Me peaksime lastelt õppima, kuidas efektiivselt tegeleda ühe asjaga korraga. Täiskasvanud usuvad, et nad on kõikvõimsad. Me soovime olla tõhusad, kuid samal ajal mitme asja kallal rassides ei tee me tegelikult ühtegi nendest hingega ega saavuta seetõttu väljapaistvaid tulemusi. Kui sa tahad tõesti midagi hästi teha ja õnnelik olla, pead õppima tundma naudingut ühest tegevusest korraga.
4. Täiskasvanud teevad plaane, lapsed tegutsevad
Lapsena olime tegusad. Kui tuhin tuli peale, siis tegutsesime. Planeerimisele me eriti aega ei raisanud. Täiskasvanuks saades hakkavad aga paljud inimesed tegutsemise asemel seda planeerima. Planeerimine on hea võimalus tegutsemist edasi lükata. Kui me näiteks ei julge midagi ette võtta, mida me tegelikult teha tahaksime, siis on väga mugav planeerimise taha varjuda, lohutades ennast, et ma ju alles mõtlen, praegu ei saagi veel tegutseda.
Avasta enda jaoks lapselik hetkemaagia! Kui sul mõlgub mõttes mingi plaan, mida sa võiksid ellu viia, siis lõpeta planeerimine ja teosta oma idee. Tavaliselt juhtub elus nii, et tehes neid julgeid ja põnevaid asju, mida meie sisetunne õigeks peab, siis ei pruugi see teostuda nii, nagu me alguses arvasime, kuid mingil maagilisel moel juhtub midagi hoopis teistsugust ja võib-olla veel paremat.
5. Täiskasvanutele loeb tulemus, lastele loeb tegevus
Me ei saavuta mingil alal kunagi tõeliselt hiilgavaid tulemusi, kui me seda tegevust väga ei naudi. Kas oled märganud, et elus kehtib seaduspärasus, et kui midagi väga kramplikult tahad, siis sa seda ei saa? Samas, teinekord oled lihtsalt lapselikult mänglev ja saavutad oma eesmärgi eriliselt pingutamata. Selline kramplik tahtmine tulenebki sellest, et sa oled keskendunud tulemusele, mitte tegevuse nautimisele. Lapsed naudivad oma tegevust, sest nad ei sea tulemust ainsaks eesmärgiks. Nad suhtuvad ülesannetesse palju targemalt – lähtudes sellest, mida neile teha meeldib. Nende kaudne eesmärk täitub sealjuures justkui möödaminnes.
6. Täiskasvanutel on kohustused, lastel võimalused
Pidevalt on meil ees mingisugune plaan, mida me siis sunnitöölistena muudkui täidame. Me harime ennast, täiendame ja areneme, kõik selleks, et ühel päeval saada suureks ja targaks ning siis hakata askeldama asjadega, mida me PEAME tegema. Mida targemad ja arenenumad me oleme, seda vähem hakkame tegema neid asju, mida tahame teha, ja teeme rohkem neid asju, mida me peame tegema. Ootused ja plaanid muudkui kasvavad.
Lastel on kohustuste asemel võimalused. Nemad ei tunne, et nad peaks midagi tegema. Nemad teevad seda, mida parasjagu heaks arvavad. Kui tuleb tuju minna õue, lähevad nad õue mängima. Kui tuleb tuju puhata, viskavad nad pikali ja tukastavad. Kuhugi ei ole kiiret, ei ole plaani, mida paaniliselt täita.
Hämmastav, et täiskasvanud, kes peaksid olema oma elu peremehed, paljudel juhtudel seda tegelikkuses ei ole. Täiskasvanuna peaksid sa oskama vaadata elule kui lõputute võimaluste valikule. Sa võid teha mida iganes tahad, kuna sa oled täiskasvanu ja mitte keegi ei saa sind keelata. Kui isegi lastel on võimalused, miks siis sinul peavad ainult kohustused olema?
7. Täiskasvanud väldivad riske, lapsed otsivad põnevust
Lapsi motiveerivad uued võimalused – kõik, mis tõotab pakkuda põnevust. Lapsed jumaldavad seda. Iga uus mäng ja ettevõtmine on justkui seiklus millegi tundmatu suunas, lõpptulemus ei ole ette teada. Täiskasvanud loobuvad põnevusest, kuna neid motiveerib rohkem turvatunne ja selle säilitamine. Iga hinna eest riski vältides vahetavad täiskasvanud seikluse ja põnevuse turvalise teadaoleva tulemuse vastu.
Mõnes mõttes võikski öelda, et inimene on tõeline täiskasvanu alates hetkest, kui ta loobub riskide võtmisest. Riskide mittevõtmine tähendab aga mandumist. Me ei oleks õppinud kunagi istuma, kui me poleks võtnud riski, et me võime kukkuda selili ja pea ära lüüa. Samuti poleks me kunagi õppinud kõndima, kui oleksime pidevalt keskendunud sellele, et tasakaalu kaotamise puhul saame haiget.
Autor: Christian Blond, raamatu “Ära kasva suureks” autor
