Kilpnäärmega seotud terviseprobleeme kohtab tänapäeval järjest sagedamini ja statistika põhjal on kilpnäärme vähk naiste seas kõige kiiremat spurti tegev vähivorm. Hoolimata kilpnääret puudutavatest teadusuuringutest ja rikkalikust kliinilisest kogemusest võib aga endiselt kohata visa järjekindlusega levivaid müüte, mis palju segadust tekitavad, kirjutab integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav oma lehel Toitumistarkus.ee.
Valeinfost lähtudes on lihtne teha viletsaid otsuseid ning halvemal juhul võib pseudotõdede järgimine viia terviseprobleemide võimendumiseni. “Teadmine on jõud!” deklareeris Inglise filosoof Francis Bacon juba sajandeid tagasi, niisiis vaatame mõnedele neist müütidest lähemalt otsa.
- I müüt: Kui Sinu TSH (kilpnääret stimuleeriva hormooni) näit mahub tavapärasesse markervahemikku (0,5 – 4,5/5,5 mIU/l), on sinu kilpnäärmega kõik korras.
TSH on ajuripatsi poolt toodetav hormoon, kuid ainuüksi selle mõõtmisest ei piisa, et teha kilpnäärme tervise kohta kaugeleulatuvaid järeldusi. TSH näitu tuleb alati vaadelda kontekstis sümptomitega, teiste kilpnäärme markerite (FT4, FT3, rT3, TPO IgG, TG IgG), raua ja D-vitamiini varudega, kaasuvate haiguste, vanuse ja üldise tervise ajalooga.
Samuti on suur vahe “normaalse” ehk nn. Harju keskmise ja iga inimese individuaalse optimaalse näidu vahel. Lisaks veel, et TSH fluktueerub ööpäeva lõikes päris tuntavalt, niisiis on analüüsi vastus mõjutatud ka analüüsi tegemise ajast.
- II müüt: Kilpnäärme probleemid tekivad siis, kui TSH (kilpnääret stimuleeriv hormoon) on normaalvahemikust väljas.
Kilpnäärmehaiguse sümptomid võivad tekkida või ka püsida ka juhul, kui TSH on normvahemiku piires (olgu see siis asendushormooni abil või abita). Nagu öeldud on meil kõigil oma personaalne TSH ideaalvahemik, mille juures end kõige paremini tunneme.
Paljud neist sümptomitest on seotud kilpnäärme vabade hormoonide (FT4 ja FT3) või rT3 mitteoptimaalse tasemega või autoimmuunsete protsessidega, mida asendushormooni võtmine kuidagi ei mõjuta.
Uuringud on näidanud, et muutused enesetundes võivad tekkida ka juba autoimmuunsuse algetapis ehk kilpnäärme vastaste antikehade tekkimisega, mis võib aset leida juba ca 5-7 aastat enne TSH paigast nihkumist ja diagnoosi saamist. See on oluline fakt, sest ca 90% kilpnäärmehaigustest on autoimmuunse loomuga.
- III müüt: Kilpnäärmevastased antikehad ei lange nagunii, seega pole mingit mõtet neid mõõta.
Antikehad ehk immunoglobuliinid on B-lümfotsüütide poolt toodetavad valgumolekulid, mida immuunsüsteem kasutab antigeenide ehk organismile võõraste valkude ära märgistamiseks. Autoimmuunhaiguste puhul hakatakse hilisemaks rünnakuks antikehadega ära märgistama organismi oma kudesid, autoimmuunse kilpnäärmepõletiku puhul toodetakse antikehi kilpnäärme glükoproteiinide ja ensüümide vastu.
Allopaatiline meditsiin kordab mantrana, nagu poleks antikehade langetamine võimalik ja on tõsi, et ravimit selleks puhuks tõesti pole. Küll aga langevad nii antikehad kui väheneb autoimmuunpõletik jõudsalt, kui tegeleda immuunsüsteemi tasakaalustamisega. Seda viimast saab igaüks teha läbi Keda me toidame: meie soolestiku saladus ehk kellega me koos elame
Hapendatud köögiviljasalat pakatab probiootikumidest
Kõht korda! 14 nippi seedimise soodustamiseks
Seedimine korda: ensüümid tagavad toitainete imendumise
Parem seedimine: millised toiduained sobivad koos söömiseks, millised mitte?
