Suveajale üleminekut hakati rakendama I maailmasõja ajal selleks, et vähendada energiakulutusi. Esimene selle kombe edendaja oli Benjamin Franklin aastal 1784, kuna märgati, et inimesed põletasid õhtuti rohkem küünlaid ja magasid hommikuti üle koiduaja. Tõstes suvel aega tunni võrra edasi, põletavad inimesed vähem küünlaid ning ei kaotaks hommikust päikesevalgust. Vaidlus selle üle, kas suveajale üleminek säästab energiat, kestab siiani, kuid märgid selle kohta, et see mõjutab meie tervist ja majandust, on ilmselged.
1. On välja arvutatud, et suveajale üleminekul on otsene rahaline kadu töötajate langenud töövõimekuse kaudu kellakeeramise päevadel. Suveajale minnakse (Eestis) ööl vastu märtsikuu viimast pühapäeva. Eelkõige on kellakeeramine probleemne, kuna selle tõttu kaotame väärtuslikku uneaega.
2. Suveajale üleminek mõjutab meie keha sisemist ööpäevarütmi, mis reguleerib seda, kui värskena ennast tunneme, millal uniseks jääme, millal tunneme nälga ja milline on hormoonide tootmise rütm kehas. Suveajale üleminek lööb meie kehakella segamini. See vähendab keskendumisvõimet, mälu ja töövõimet samamoodi, nagu seda teeb mis tahes põhjusel tekkinud väsimus ja kurnatus.
3. Kellakeeramine mõjutab rohkem öökulli-tüüpi inimesi. Mõne jaoks võib normaalse ööpäevarütmi taastumine aega võtta nädalaid, teised saavad sellest üle paari päevaga. Taastumist mõjutavad mitmed asjaolud. Kui sa oled üldiselt hästi puhanud, siis piisab sellest, kui lähed peale ajamuutust lihtsalt varem magama. Kui aga olid juba enne unepuuduses, siis mõjutab kellakeeramine sind rohkem. Olukorda halvendavad alkohol ja kofeiin.
4. Kella keeramine teeb kurjemaks. Lisaks muutustele une struktuuris, on Inglismaal tehtud uuringud näidanud ka üldise heaolutunde ning meeleolu langust suveajale ülemineku järgsel nädalal. Meeleolu komponentidest oli olulisim õnnetunde vähenemine ja viha kasv, seda eelkõige meestel, kes töötasid täistööajaga ja kelle tööaeg oli kindlalt fikseeritud.
5. Uneaja muutus ja piisava puhkuse vähesus võib tõsiselt häirida organismi hormoonide tööd, mis toob kaasa söögiisu muutusi, sealhulgas isu suurenemist ning potentsiaalset ülesöömist. Unehäired suurendavad ka insuliiniresistentsust ja panevad keha säilitama rohkem rasva, mis väljendub kehakaalu tõusus.
Allikad: Päikesevitamiin D – eluliselt vajalik hormoon
Üllatavalt lihtne moodus veresuhkru tasakaalustamiseks ja seedimise soodustamiseks
Selgeltnägija Vanga nõuanded hea tervise ja pika eluea saavutamiseks
