1. SEST EUROOPLASED HOOLIVAD
Euroopa Liidu leping tunnistab loomi tundevõimeliste olenditena, kes on suutelised tundma naudingut ja valu ning elu nautima või kannatama. Euroopa kodanikud hoolivad loomadest ning soovivad, et viimaste heaolu võetaks arvesse õigusloomes ning eeskirjades ja läbi piisavate vahendite eraldamise. Ärihuvid ei tohi olla kodanike nõudmistega võrreldes tähtsamal kohal.
2. SEST LOOMADE HEAOLU TULEB PARENDADA
Loomade heaolu konkreetseid õigusakte on koostatud EL-i tasandil alates 1974. aastast. Teedrajavad seadused kehtestati 1990. aastate alguses, et kaotada käibelt julmad loomakasvatusmeetodid, nagu vasikaaedikud, emiselaudad ja munatööstuse traditsioonilised patareipuurid. Sellest hoolimata ei ole mõne liigi jaoks konkreetseid õigusakte olemas ja loomad on kaitseta.
3. SEST SELLEGA TEGELETAKSE JUBA RIIKLIKUL TASANDIL
Osas liikmesriikides ei korralda loomade heaolu enam põllumajandusministeerium. Alates 2014. aastast on Belgia kolmes piirkondlikus valitsuses antud ministritele ametinimetus, mis hõlmab ühe põhipädevusena loomade heaolu. See lubab kehtestada ja jõustada edasipüüdlikumaid õigusakte ja poliitikaid.
4. SEST ÄRIHUVID EI TOHI ARENGUT TAKISTADA
Majanduslike huvide tohutu mõju on aeglustanud sageli olemasolevate õigusaktide korraliku jõustamist või vajaduspõhist uuendamist. Elusloomade vedu on selle probleemi ehe näide. Loomade heaolu eest vastutaval volinikul oleks selles küsimuses EL-i institutsioonides suurem mõju ja võim.
5. SEST SEE PÄRISELT AITAKS LOOMI
Loomade heaolu suhtes on veel vaja palju teha ja ühiskond soovib, et sellel teemal oleks EL-i plaanides suurem osatähtsus. “Loomade heaolu” lisamine asjaomase EL-i voliniku ametinimetusele on võimalik ja mõistlik ning aitaks tagada, et sel teemal võetakse alati midagi ette, kui EL-i õigusaktid peaksid loomi puudutama.
Anna oma allkiri siin: https://www.euforanimals.eu/et
