Sügavad haavad on osa meist. Paranenud või paranemata. Usun, et enamjaolt ei tohterdata oma haavu, sest peljatakse kaotada iseend. Mis siis, kui terveks saades polegi enam põhjust hädaldamiseks? Süüdistamiseks? Vihaks? Pisarateks? Milleks iganes.
Jõudsin teadmiseni, et inimese suurimad vaenlased võivad olla parimad armukesed. Avalikult eitad, peidad, mõistad hukka. Kuid salajas armastad, ootad ja organiseerid kohtumisi.Kõigil on haavad.
