Seekord jäin aga oma puudusteadvuses teadlikuks. Olin vaatleja, et mida ma siis seal olles mõtlen ja tunnen. See oli mulle heaks õppetunniks mõistmaks, kui palju õppimist on olukordades, mida me negatiivseteks peame.
Mis ma siis õppisin:
1. Märkasin, et vajasin mõistmist, miks asjad on nii, nagu nad on. Miks on kellelgi see, mida mina tahaksin? Meie mõistus vajab mõistmist, et end ette valmistada järgmiseks sammuks. Kui ma saan aru, miks teatud asjad on nii, nagu nad on, siis saan ma ise, kas midagi ümber muuta või olukorda aktsepteerida ning sisemine võitlus lõpetada.
2. Vajasin oma kuhjunud emotsioonide maha laadimist. Pott oli täis saanud igasugustest väikestest pettumustest, pahameelest, väsimusest, kurbusest vms. Mul oli vaja põhjust, mis aitaks mul selle poti tühjaks kallata.
3. Tahtsin ise saada endalt tõestust, et olen ikka enda jaoks olemas.
4. Igatsesin oma lähedaste kinnitust, et nad usuvad minusse, kuna olin ise selle sama poti tõttu juba end uimaseks kritiseerinud. Vajasin õlekõrt oma armsamatelt, kes ütlesid, et sa oled ikka hea. Sa oled täpselt sama tubli, kui teised. Ma usun sinusse. Võta aeg maha, et puhata ja tule uuesti tagasi. Miski ei kao, vaid ootab sind.
5. Hakkasin tähele panema oma vajadusi. Millised olid rahuldamata? Esitasin endale küsimusi, kuidas saaksin need tühimikud täidetud? Mida selleks tegema peaksin?
6. Taipasin, et olin osad oma unistused kõrvale pannud, mis tahtsid taas päevavalgust näha, küsides, mida ma nende jaoks teen ja ega ma pole neid unustanud? Sain endale kinnitada, et olen ikka veel vormis ning liigun nende suunas.
7. Nägin enda kasvu. Olen enda jaoks tohutult arenenud, kuna suutsin märgata puudusteadvust, jääda vaatlejaks ning omada selle üle kontrolli. Kui olin valmis, siis ma ei jäänud sellest sõltuvaks või sinna kinni, vaid liikusin edasi, võtsin ette samme, et end taas rajale suunata. Ja kogu selle madalseisu aja olin enda vastu kaastundlik ning hell.
8. Tänu eelmisele sammule hakkasin lahti mõtestama, miks ma olen asjade üle tänulik. Sellel on seos esimese punktiga, et mõistus on väga oluline tööriist puudusteadvuses. Kui ma tean, mille eest ma olen tänulik, siis saan kiiremini kätte tunde, mis aitab mul neid asju veel rohkem ellu manifesteerida. Lisaks aitab see mul näha tänulikkust laiema spektriga. Sain aru, mis minus haakub nende teemadega, mille üle ma olen tänulik. Näiteks olin siiani tänulik lihtsalt rahale ja sellega asi piirdus. Nüüd hakkasin mõtlema, mida raha mulle võimaldab, mis mind veel omakorda tänulikuks teeb.
Kui näed asju, mida sul pole, siis jää sellesse olekusse mõneks hetkeks, et mõista ennast. Võta kasvõi need ülal loetletud punktid endale aluseks.
Tehnika 303: “Kirjuta, miks sa oled iga õnnistuse eest tänulik.”
Rhonda Byrne “Maagia”.
Autor: Kaidi Laur
Allikas: http://catchingwish.com
Vaata ka: http://2bthankful.com/
