Mu tuttav rääkis, et ta on hakanud elult nõudma. Esialgu ehmusin ära. Mismoodi nõudma? Kas elult võib üldse midagi nõuda? Märkasin, et sel hetkel sattusin taas ühe oma vana uskumuse võrku, mis ütles, et nõudmine on isekas.
Lapsena nõudmine keelatakse, sest on ütlemata piinlik, kui laps hakkab näiteks poes endale midagi nõudma, ja enamjaolt nõuab ta ju ebatervislikke asju. Kui lapsed nõuaksid nt õuna, siis me lubaksime, ostaksime ega teeks sellest numbrit. Vahe on nõudmise tagajärgedes. Kas see, mida nõuad, teenib või ei teeni sind?
Nõudmine on tugeva energiaga tegevus, millel võivad olla ohtlikud tulemused. Põhimõtteliselt on see sama, mis soovimine, aga gramm kangem. Seega on ka tulemus gramm kangem. Tuleb olla vastutav oma nõudmiste eest ning mõelda kaugemale kui hetk.
Olen nõudmist endale terve elu keelanud. Selles oli teatud alandlikkust, et kuidas ma siis nüüd kelleltki kõrgemalt midagi nõuan. Hakkasin mõtlema, kas see sama “kõrgem”, keda täna Jumalaks pean, oli täiskasvanu, keda ma kunagi lapsena alt üles vaatasin? Õppisin, et nõudmine on midagi keelatut. Seda sama hinnangut kandsin endaga
kaasas.
Miks ei võiks mõelda, et kui ma midagi nõuan, mis on mulle hea, siis see on täiesti loomulik ning ma olen seda igal juhul väärt. Olen väärt nõudma. Siinkohal on paslik välja tuua küsimus – kas me teame, mis on meile hea? Või kui vastutustundlikuks me ennast peame? Järele mõeldes, kes siis veel teab, kui mitte meie ise?
Lapsena teevad vanemad meie eest otsuseid ja üldjuhul lähtuvad sellest, mis on nende arvates meile hea. Mõnikord on neil õigus ja mõnikord mitte. Näen seda oma lapse pealt. Tänaseks olen aru saanud, et näen temas ennast. Ma mõistan, kui nõme tunne see on, kui sina tahad veel üleval olla ja mängida, aga ema topib sind kombekasse, sest tema arvates on õige aeg magamiseks. See ju tekitab frustratsiooni, mitte saada seda, mida tahad. See on silmnähtav õppetund mulle, milline on minu ja Jumala suhe.
Ühel ööl tegi mu laps kell viis hommikul silmad lahti ja soovis, et ma temaga mööda tuba ringi käiksin. Lihtsalt, huvi pärast. Ma üritasin panna teda magama, võttes ta endale tugevalt kaissu, lootes, et tal on sama mõnus kui minul. Tal polnud. Ta jorises tund aega. Mõtlesin, milline õppetund talle, et alati ei saa seda, mida tahad. Kuid tegelikult see oli õppetund mulle, sest tund jorisemist viis selleni, et ma käisin temaga toas ringi ning me tantsisime. Ma naersin tema järjepidevuse üle ning õnnitlesin teda. Kui ikka väga tahta, siis saab küll. Milline vinge peegeldus ja õpetus mulle!
Asju nõudes tuleb meeles pidada, et see tuleb ka vastu võtta. Iga kord, kui sa elult midagi nõuad või palud, siis jäta meelde, et annad endamisi ka loa selle vastu võtta. Nõudmine on nagu väetis. Kui sa kasutad seda maitsvate tomatite kasvatamiseks, siis on see hea. Pommi tegemiseks aga ülimalt halb.
Tehnika 295: Kui sa ei tea, mida elult nõuda, siis kujuta ette, et oled 90-aastane ja vaatad tagasi oma elule sellisena, nagu see on täna. Seejärel lõpeta järgmised laused:
1. Ma veetsin liiga palju aega, muretsedes … pärast.
2. Ma veetsin liiga palju aega, tehes asju nagu …
3. Kui saaksin ajas tagasi minna, siis ma …
Dr Russ Harris, MD “Õnneotsingute lõks”
Autor: Kaidi Laur
Allikas: http://catchingwish.com
Vaata ka: http://2bthankful.com/
