Kindlasti oled kogenud, et mõnede inimestega on võimalik ennast armastada ning mõnedega tunned koguaeg mingisugust sisemist pinget. See pinge ei lase sul olla avatud. Kontrollid oma sõnu, kehaasendit, mõtteid, tegusid. Põhimõtteliselt kontrollid oma päris mina, et see ei pääseks ketist lahti.
Näiteks ei räägi, et sulle maitseb liha, meeldib teatud filme vaadata, naudid külma veini, kasutad iga päev mantraid, käisid higitelgis, väldid provokatiivseid teemasid, mis võivad sind emotsionaalseks muuta vms. Kardad, et kui õige sina tuleb nähtavale, siis sind tõrjutakse.
Hakkasin mõtlema, et millist ruumi mina teistele loon. Kas inimesed, kes mind tunnevad, saavad olla nemad ise? Kas mina võtan teisi vastu sellistena, nagu nad on? Kas minu lähedased tunnevad, et nad on täielikult vastu võetud, kui nad on minuga?
Nendele teemadele mõeldes hakkasin teiste inimestega suheldes endamisi ütlema (läbi avatud südame), et ta on täielikult vastuvõetud just sellisena, nagu ta on. Sedasi avastasin, et minu südame piirkond läks nii mõnigi kord pinevaks. Teise inimese täielik vastu võtmine tähendab seda, et sa avad end täielikult. Ehk et avad end tundmatusele, sest kunagi ei tea, kuidas teine inimene käitub.
Samuti panin tähele, et kui ma väsisin kellegi seltskonnast, siis ma ei võtnud tema energiat vastu. Näiteks mu laps. Ta on hästi toimekas. Vahel tahaksin teki alla pugeda ja raamatut lugeda, mitte tema aktiivsusega tegeleda. Kui ma aga nendel väsimushetkedel talle ütlesin (kõvahäälselt), et võtan su energia täielikult vastu, siis väsimus
hajus (tehnika 291). Kui sinu enda barjäärid kaovad ning energiad ei pea vastu midagi põrkuma, siis saavad need vabalt voolata. Laps muutus rahulikumaks ning olukorrast kadus ärevus.
Proovisin seda sama tehnikat kasutada ka täiskasvanutega ning see toimis. Kui andsin teisele inimesele mõista, et ta on vastu võetud (nt silmadega julgustades või öeldes “sa oled vastu võetud”, “sa oled kuuldud”, “sa oled nähtud”), siis tekkis suhtluses lõdvestumine.
Filmis “Avatar” oli lause “I can see you” (“ma näen sind”) – see kõnetas mind koheselt. Kui sa kedagi tõeliselt näed, siis see tähendab, et oled ta täielikult vastu võtnud. Sa oled Teda aktsepteerinud. See tähendab, et vastu võtnud ta ka siis, kui ta eksib, reageerib, on vihane, karjub, väsinud, pettunud, emotsionaalne, õnnetu, nutab, stressis, õnnelik, naerab, mängib, soovib võita, armastab, teeb kingitusi, teenib, teeb komplimente vms.
Tõeline vastu võtmine on lubamine olla situatsiooidel ja inimestel sellised, nagu nad on. Kui elu ei anna seda, mida tahad, siis tuleb vastu võtta see, mis on ehk teadlikult aktsepteerida, kaitsevallid alla lasta ning lubada energiatel voolata.
Taipasin, et kippusin ennast kordama, kui ma ei tajunud, et mu mõtted (või tunded) olid vastu võetud. Rääkisin sama asja uuesti ja uuesti. Inimestele sõnadega peegeldades, et oled teda mõistnud (kuulnud, näinud) ei vaja nad enda kordamist (tehnika 290). Näiteks heidab naine mehele ette ühte ja sama asja kolmandat korda. Selle asemel, et öelda, ma juba kuulsin seda, võiks vastata hoopis nii: “Mõistan, et oled pahane (või mõni muu tunne, mida ta väljendab), et ma ei koristanud ka seekord kööki ära.”
Inimesed vajavad vastu võtmist, just teadlikku vastu võtmist. Kui ma olin teise inimese poolt teadlikult vastu võetud, siis kogesin täiesti teistsugust energia liikumist ja keha reageeringuid. See oli võimas. See oli tõeliselt võimas olla täielikult teise inimese poolt teadlikult vastu võetud! Huh, soovitan kõigile.
Vastuvõtmises on üks nipp. Lisaks nõrkustele tuleb vastu võtta oma tugevused. Avastasin, et seal on mul osa väest kinni. Vigu on kuidagi oluliselt kergem märgata ning poputada. Tugevad peaksid justkui ise hakkama saama. Aga tublid vajavad samuti armastust, et edasi kasvada.
Autor: Kaidi Laur
Allikas: http://catchingwish.com
Vaata ka: http://2bthankful.com/
