“Inimesed, kes võtavad armastust mõistusega, ei ole võimelised armastama.” Donald Yates
Inimesed otsivad ühendust ja seltskonda. Kui te lähete mõnele üritusele, siis märkate, kuidas varsti moodustuvad inimestest ruumi väikesed kobarad. Kellelegi ei meeldi olla üksildane.
Üksildane olles võime teha päris meeleheitlikke samme. Näiteks minna suhtesse sellepärast, et meil oleks keegi või jääda selle sama põhjuse tõttu suhtesse.
Kuulsin ühest raadiosaatest mõtet, et suhe peab olema lihtne. Kui sa hakkad suhtega töötama/tegelema, siis on juba jama. See pani mind mõtlema, kuid mitte nõustuma. Ma arvan, et sellisel juhul oleme andnud sellele “tegelemisele/ töötamisele” hinnangu. Vähemalt minu kogemustes on igapäevaelu olnud teistsugune. Kahe inimese vahel tekib ikka erimeelsusi ning elu esitab väljakutseid selleks, et saaksime ka suhtes areneda. Vahe on ehk selles, kuidas me suhtume nendesse erimeelsustesse või väljakutsetesse. Kas nimetame neid lihtsateks või rasketeks?
Ma arvan, et aeg-ajalt on hea küsida endalt suhtes olles küsimusi. Miks sa oled suhtes? Miks just selle inimesega? Kas kõik su vajadused on täidetud? Millest on sul puudus? Mida üleliia?
Suhe pakub teatavat meelerahu, sest üksindusele on külge haagitud mitmeid uskumusi. Näiteks mõeldakse, et sul on midagi, et mehed/naised sind ei taha. Selline valehäbi poogib end kiiremini külge kui puuk.
Tunnen ka selliseid, kes surmtõsiste nägudega väidavad, et nad ei tahagi kedagi, seepärast on äksi. Võib-olla olen ülekohtune, kui väidan, et olen peaaegu alati tundnud nende sõnade taga igatsust ja valu. Üks mu tuttav otsustas, et peale oma mehe surma ta ei tahagi kedagi. See on teistsugune otsus kui leppida üksildusega.
Eitamine on nagu plaaster, mis pannakse valehäbile peale. Inimene on sotsiaalne olend, kui meie taotluseks pole just koopas mediteerida ning igasugustest maistest ihadest lahti öelda.
Siiski tuleb suhted ehitada õigetele alustele. Kui need põhinevad valedel eeldustel, näiteks ainult seksil, siis olete oma paarilisega suhte väe andnud oma meelele. Kui te ei saa oma vajadust rahuldatud, siis tekib rahulolematus. Meeleheal põhinevad suhted on ohtlikud, sest nad on meele valduses.
Ma ei arva, et suhe on tõelise armastuse ainuke väljendusviis. Tegelikult arvan, et armastus võib ka lihtsalt olla. Ta ei vaja meele lahterdust. Suhte mõiste on igal juhul meele poolt loodud. Kui me ei ole sellest teadlikud, siis võib see meie seesmise tasakaalu paigast lüüa ning jõu positsioone muuta. Kui sa armastad mingit objekti, siis on sinu jõud sellel objektil. Vahet pole, on see siis mõni teine inimene või suhe ise.
Armastus on siis, kui sa suudad seda jagada nii, et ei oota tagasi, sest teine inimene ei pea meid armastama. Armastada, nagu armastuski, on valik. Kui armastusse tuleb mõte, et keegi peab midagi tegema või kui sa tead, kuidas teine inimene peab olema, siis on toimunud mingisugune nihe. Minu arvates on siis jama majas.
Räägitakse, et need, kes on võimelised tõeliselt armastama ja seda kogema, ei hakka aega raiskama, et sellest rääkida. Ma siis igaks juhuks lõpetan.
Tehnika 288: Mediteeri armastusest
Tee oma meel puhtaks mõtetest ja tunnetest. Kujuta ette, et õhk liigub südamest sisse ja välja ning seda umbes 2–5 minutit. Suuna oma tähelepanu sõnale “armastus”. Pane tähele, mis tundeid ja vibratsioone see sõna sinus tekitab. Kus ta sinu kehas paikneb. Milline ta välja näeb? Milline on tema konsistents? Kas ta liigub või on paigal? Ole selle sõna vaatleja. Püüa näha ja tunda, mida sina mõistad sõna “armastus” all. Luba kõigel juhtuda ning voolata.
Kui sa oled kätte saanud selle tunde ja vibratsiooni, mida tunned, et armastus sinu jaoks on, siis lase sellel tundel oma kehas suureneda. Lase sellel tundel liikuda sinust välja – ruumi, kus sa oled, sellest ruumist välja ja nii suureks, kui suureks sa suudad seda visualiseerida. Alistu armastuse tundele. Saa armastust täis.
Autor: Kaidi Laur
Allikas: http://catchingwish.com
Vaata ka: http://2bthankful.com/
