Küsimusele “Kas eelistate 2015. a Riigikogu valimistel kandidaati, või erakonda, kes lubab tagada hiite ja teiste looduslike pühapaikade säilimise?” vastas “kindlasti” või “arvatavasti” 33% küsitletutest. 54% vastanute meelest pole see valimistel määrav ning 13% ei osanud veel seisukohta võtta. Eesti- ja venekeelse elanikkonna seas on eelistused sarnased, olles vastavalt 34% ja 31%, selgus tänavu sügisel Faktum ja Arikos valminud avaliku arvamuse uuringust.
Hiite ohustatuse ja hävimise peamiseks põhjuseks on olnud seni valitsuserakondade soovimatus hiite kaardistamist toetada. Loodetavasti jagatakse valimistele eelnevatel kuudel rohkem teavet pühapaikade väärtusest ja ohustatusest ning valijate teadlikkus kasvab veelgi.
Eesti on hiite maa ja eestlased hiierahvas. Ilmselt pole maailmas ühtegi teist rahvast kelle sajad inimesed kannaksid hiiega seotud perekonna- ja eesnime ning kelle kümned ettevõtted, asutused ja tänavad on nimetatud pühapaiga järgi. Oleme ilmselt ainus rahvas, kelle rahatähte on ehtinud püha puu (Tamme-Lauri tamm 10kroonisel) ning kelle parlamendis tegutseb looduslike pühapaikade toetusrühm. Ja päris kindlasti oleme maailmas ainus rahvas, kelle südamed sulavad lauluväljakul kokku kuuldes Tõnis Mägi laulmas “Looja, hoia hiiepuid, sest ladvad neil längu on maas”.
Vähemalt õhtumaises Euroopas on erandlik meie looduslike pühapaikade rohkus ja veel enam nendega seotud traditsioonide elavus. Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu hinnangul on praegu elavas kasutuses sajad meie pühapaigad. Pühapaikadega seotud kohapärimused, uskumused ja tavad pole veel päriselt hääbunud ja nii käiakse seal hingerahu otsimas, jõudu kogumas, palvetamas, esivanematega nõu pidamas, tervendamas, lastele nime andmas, rahvakalendri tähtpäevi tähistamas jm põliseid tavasid järgimas.
Eelnev on kindlasti põhjuseks, miks valdav enamik Eesti ühiskonnast peab pühapaiku tähtsaks, soovib neid külastada ja kaitsta. Uuringu kohaselt soovib 86% vastanuist, et riik tagaks pühapaikade säilimise ning 74% soovib, et kirikuid ja hiisi rahastataks võrdselt. 70% külastaks pühapaiku sagedamini kui nendega seotud teave oleks paremini kättesaadav ning 61% on valmis ka ise osalema pühapaikade kaitsmises.
Meie vanemas kultuuripärandis on haruldasi nähtusi, mis on meile eriliselt iseloomulikud ja milles elab meie rahva vaimsus. Regilaul, väikekannel ja suitsusaun on toodud kaduviku piirilt tagasi rikastama meie olemist. Kiiresti muutuvas maailmakülas eestlastena püsimajäämiseks vajame ka hiisi, pühasid allikaid, ohvrikive ja ristipuid.
Valides kevadel Riigikokku saadikuid, kes peavad looduslikke pühapaiku tähtsaks, anname oma panuse hiite ja eesti rahva edasikestmisse. Seepärast küsige kandidaatidelt julgelt, kas nemad toetavad Riigikokku pääsedes looduslike pühapaikade kaardistamist ning tagavad seeläbi hiite säilimise?
Autor: Ahto Kaasik
Allikas: www.hiis.ee
