Taimetark Li Ching-Yuen kujutab endast üht Hiina mõistatust, kelle võib lisada paljude teiste idamaiste mõistatuste kõrvale. Oma pika elu jooksul praktiseeris ta pidevalt taimeteadust ja iidseid võitluskunste. Loe tema nõuandeid, kuidas elada tervislikult ja hea enesetundega.
Taimetark Li Ching-Yuen sündis ametlike andmete põhjal Hiinas aastal 1677 (kuigi tema ise väitis enda sünniaastaks olevat 1736). On olemas isegi 1827. aastast pärit dokumendid, millest võib leida ametliku õnnitluse Li Ching-Yeni 150. sünnipäeva puhul. Hilisemad dokumendid, mis on pärit 1877. aastast, sisaldavad ametlikku õnnitlust mehe 200. sünnipäeva puhul.
Tema pikaealisuse valemi saladus
Li Ching-Yuen väljendas oma pika eluea valemit ühe lausega: “Säilita rahu oma südames, istu nagu kilpkonn, kõnni kiirelt nagu tuvi ja maga nagu koer.” Oma elupäevade lõpul pakkus Hiina sõjaväe kindral Yang Senin talle võimalust õpetada võitluskunste Hiina sõduritele. Kindral ei suutnud uskuda Li nooruslikkust, olgugi et mees oli 250 aastat vana. Li Ching-Yuen suri 1933. aasta 6. mail pärast võitluskunstide õpetamise lõpetamist.
Holistilist meditsiini peaks võtma alternatiivina
On muutunud üldlevinud tarkuseks, et mõtetel on inimestele ja nende käitumisele tohutu mõju, olgu siis negatiivne või positiivne. Tänapäeval on isegi moodne meditsiin seda meelt, et 70% kõigist haigustest on põhjustatud negatiivsete mõtete või emotsionaalse stressi tulemusena. Selle põhjuse alla määratletud haigusi nimetatakse ka psühhosomaatilisteks haigusteks. Mõne ootamatu haiguse ilmnemiseks võib piisata vaid pikast ja stressirohkest päevast. Mitu aastat järjest pingerikka töö tegemine on piisav, et inimesel areneks välja suhkurtõbi või südamehaigus, mainimata vähenenud produktiivsust, keha üldise seisundi halvenemist ja depressiooni.
Iidne meditsiin oli väga tõhus, sest see on liigitatud holistiliseks. See ei arvesta mitte ainult füüsilise kehaga, vaid ka inimese enda psüühika ja elustiiliga. Iidne meditsiin ründab haiguse põhjust, selle asemel et tegeleda ainult selle sümptomitega, aidates seeläbi takistada haiguse taasilmnemist. Moodne meditsiin aga teisest küljest tegeleb haiguse tagajärgedega ehk kehaliste vaevustega. Seetõttu haigust lõplikult ravida ei saagi.
Mõtted mitte ainult ei suuda keha haigeks teha, vaid ka aidata kehal taastuda tõsistest haigustest. Me võime näiteks tuua Morris Goodmani, kes sattus 1981. aastal lennuõnnetusse. Teda ootas surm lülisambale tekitatud püsiva kahju ja vahelihase vigastuse tõttu. Meest hoidis elus ainult hingamisaparaat ning ta suutis liigutada vaid oma silmalauge. See mees aga oli teadlik mõtete jõust ning ta suutis üksnes paari päeva jooksul edukalt omaenda vahelihase taastada ja iseseisvalt hingata. Ta taastas teadlikult ka oma kahjustatud lülisamba ja hakkas kõiki jäsemeid liigutama.
Arstid ei suutnud seda olukorda üldse uskuda, sest see “lihtsalt ei olnud võimalik”. Juba paar kuud hiljem hakkas Morris Goodman taas kõndima ja taastus lõpuks vigastustest täielikult. See on vaid üks paljudest juhtumitest, mis kõik meie ümber aset leiavad.
Ravimatute haiguste põhjused teise nurga alt vaadatuna
Iidsed ajurveda terviseteadused mitte ainult ei tõesta psühhosomaatiliste haiguste olemasolu, vaid ka seda, mida inimesed suudavad mõtete abil mõjutada.
Siin on paar näidet, mis võivad selgitada haiguste põhjuseid:
1. Kadedus – põhjustab vähki ja immuunsüsteemi häireid.
2. Kättemaksuhimu – põhjustab unehäireid ja kurguhaigusi.
3. Ärritavate olukordade talumine – põhjustab kopsuhaigusi.
4. Amoraalne käitumine – põhjustab kroonilisi haigusi, põletikku ja nahahaigusi.
5. Liiga kategooriliselt oma uskumuste järgimine – põhjustab suhkurtõbe, migreeni ja põletikke.
6. Valetamine – põhjustab alkoholismi, parasiitnakkusi ja immuunsüsteemi häireid.
7. Vaenulikkus – põhjustab maohaavandeid, kõrvetisi ja soolatüükaid.
8. Sõnaahtrus – põhjustab skisofreeniat ja neeruhaigusi.
9. Julm käitumine – põhjustab epilepsiat, astmat ja aneemiat.
10. Konfliktide otsimine – põhjustab kilpnäärme paisumist.
11. Apaatsus – põhjustab suhkurtõbe.
12. Vastuolulisus või tujukus – põhjustab viljatust.
13. Kuritahtlikkus – põhjustab suhkurtõbe ja südamehaigusi.
14. Ärevus – põhjustab seedetrakti häireid, südame- ja nahahaigusi.
15. Ahnus – põhjustab kasvajaid, ülekaalulisust ja südamehaigusi.
Kolm moodust, kuidas elada tervislikult ja hea enesetundega
Need moodused nõuavad tööd iseendaga, aga investeering tasub end pikas perspektiivis kuhjaga ära. Siin on esitatud kolm meetodit, mis on kehtinud juba kolm tuhat aastat:
1. Hakka märkama oma mõtteid. Kuluta igal õhtul viis minutit, et panna kirja see, mida sa päeva jooksul tundsid. Tuleta meelde tekkinud olukordi ja oma emotsioone. Milliseid negatiivseid isikuomadusi see sinu kohta paljastab? Mida kavatsed sa teha homme, et ennast parandada ja neid konkreetseid isikuomadusi muuta? Väga tähtis on see kõik kirja panna.
2. Püüa rohkem mõelda asjadele, mis su õnnelikuks teevad. See ongi positiivse mõtlemise imeline jõud. Kui sa keskendud meeldivatele asjadele, siis sa otsekui elaksid teistsuguste vibratsioonide lainel ja su keha hakkab end tervendama. Veelgi parem on see, et sinu ellu ilmub suurem hulk häid asju, sest ühel hetkel muutuvad reaalsuseks kõik sinu mõtted, sealhulgas ka probleemid, mis sind häirivad. Keskendu nauditavatele asjadele ja sa näed, kuidas kõik hakkab muutuma.
3. Proovi meditatsiooni. Nii keha kui ka mõistus puhkavad ja tervendavad end meditatsiooni ajal.
Haigus on lihtsalt meie keha signaal ebaõige (või pigem mittekasuliku) elustiili puhul. Esialgu avaldub see signaal ärevuse, hirmu ja negatiivsete mõtetena. Alles siis, kui inimene ei püüa iseendaga sugugi tööd teha, hakkab keha saatma tähelepanu püüdmiseks võimsamat signaali füüsiliste sümptomite näol, et panna inimest mõtlema sellele, mida ta valesti teeb.
Jäta oma ellu ainult kasulikud ja tähendusrikkad asjad, sest kõik see, mis on sinu jaoks kasulik, on alati kasulik ka kõigi teiste jaoks.
Tõlkinud: Joonas Orav
Allikas: http://earthweareone.com
