1. 1190 vangistatakse Virumaal Johannese nimeline poiss ja saadetakse õppima Segebergi kloostrisse. Hiljem saab temast Liivimaal Holmi kihelkonnas preester.
2. 1251 avatakse Pärnus ja Tartus esimesed ladinakeelsed toomkoolid Eestis toomskolastiku õpetamisega.
3. 1365 kaebab Toomkapiitel võimudele, et dominiiklased on rikkunud toomkapiitli privileegi ja peavad kooli ilmalike jõududega.
4. 1422 kohustab Liivimaa maapäev vaimulikke õpetama talurahvale ristiusu algeid.
5. 1470 jõuavad Tallinnasse esimesed trükitud raamatud – piiblid, psaltrid, kaanonid.
6. 1522 asutab Piiskop Johann Kievel Saaremaal Rostockist kutsutud õpetajaga ladinakeelse triviaalkooli, kuhu võetakse ka talupojalapsi.
7. 1528 muudetakse Tallinnas Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool kolmeastmeliseks triviaalkooliks, kust võrsuvad esimesed haritlased (Johann Koell, Hans Susi, Balthasar Russow jt), kes hakkavad looma eestikeelset kirikukirjasõna ja rajama eestikeelset kooliõpetust.
8. 1535 valmib Wittenbergis Hans Luffti trükikojas kakskeelne (alamsaksa ja eestikeelne) katekismus, mis on esimeseks eestikeelse raamatu trükiseks.
9. 1542 võtab Tallinna raad vastu otsuse, et vaesed kodutud poisid, kes linna peal jooksevad, tuleb kooli panna, väljastpoolt linna pärinevad hulkurpoisid aga linnast välja ajada.
10. 1543 asutatakse Tsistertslaste Püha Mihkli naiskloostri hoonetes Tallinnas tütarlastekool (Jungfernschule).
11. 1555 asutatakse Gildide ettepanekul Tartus tsistertslaste Katariina nunnakloostri juures tütarlastekool.
12. 1575 pärineb esimene teade aabitsast Tallinnas: Eesti õpilasele Michael Schlaterile ostetakse laudaabits (bredern Abc bock).
13. 1594 lubab Rootsi kuningas Sigismund III Rakvere linnal võtta ametisse koolmeister, kellele nähakse ette aastapalgaks 12 tündrit vilja, üks härg ja üks siga.
14. 1600 hülgab Tallinna aadel Rootsi kuninga Karl IX pakkumise avada Toompeal riigi kulul ülalpeetav kool mittesakslaste lastele.
15. 1636 pannakse Tallinna gümnaasiumi õpetaja Alhard Bondel kolmeks kuuks koduaresti põhjusel – tema eestlannast abikaasa jalutab tänaval Tartu kleidis (rahvariietes).
16. 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits.
17. 1662 töötab Viljandis kool, mille kulud kaetakse elanikelt võetava õllepruulimismaksu arvelt.
18. 1685 võtab B.G.Forselius oma seminari abiõpetajatena tööle kaks esimest talupojaseisusest palgalist Eesti koolmeistrit: Jõesuu Toomase ja Uustalu Bengti.
19. 1686 külastab B.G.Forselius oma õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansuga Stockholmis kuningat. Visiidi tulemusena teeb kuningas korralduse ehitada Forseliuse kodukanti Harju-Madisele ja Ristile koolimaja.
20. 1686 annab Rootsi kuningas Karl XI korralduse, mille järgi tuleb igasse Eesti- ja Liivimaa kihelkonda avada kool ja määrata koolmeistrile elatiseks veerand adramaad.
21. 1736 on esimene teade, et rahvakooliõpetaja Eestis on naine.
22. 1879 tuleb müügile esimene eestikeelsete kirjadega gloobus nimetusega “Maailma-kera.”
23. 1880 avatakse Valgas esimene eestikeelne kool – Peetri kirikukool Purakülas Viljandi maanteel Esimeseks õpetajaks on surnuaiavaht Karl Schmidt.
24. 1906 avatakse Tartus esimene eestikeelne keskkool Miina Härma Gümnaasium. Legendi järgi alustas Miina Härma gümnaasium (MHG) ehk esimese nimega Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Keskkool tüdrukute koolina just seetõttu, et haritud eesti mees vajavat enda kõrvale haritud eesti naist.
Autor: Taskutark.ee
Testi SIIN oma teadmisi Eesti hariduse ajaloost.
