1. Inimkehas on kümneid tuhandeid tšakraid, mida ühendab omavahel üle 72000 energiakanali ehk naadi.
2. Keha taastab ja uuendab end niisuguses tempos:
- mao limaskest – 5 päeva
- maks – 1,5 kuud
- DNA – 2 kuud
- luud – 3 kuud
- veri – 4 kuud
- aju ja nahk – 1 aasta
3. Ajus on infot 5,5 petabaitiehk 3 miljonit tundi videomaterjali ehk 300 aastat vahetpidamatut vaatamist. Ehkki aju kaal moodustab kogu keha kaalust vaid u 2%, kasutab see 20-30% energia ja kalorite kogusest, mida tarbid. Ajus on 100 miljardi tajuraku, mis omakorda on sünapside kaudu seotud 10 000 teise ajurakuga. Aju üks vanimaid ja seega ka primitiivsem osa on limbiline süsteem, millega on seotud emotsioonid.
4. Täiskasvanu kehas on närve kokku umbes 75 km.
5. Nahk oma 1,5-2 m2 pindalaga on inimorganismi suurim ning oma pea 10 kiloga (nahk koos naha aluskoega) ka kõige raskem elund. Vastavalt naha väga erinevatele ülesannetele on ka selle ehitus väga keeruline. Anatoomiliselt jaguneb nahk kolmeks kihiks: sarvrakkudega kaetud ja kaitsev epidermis, seejärel dermis, milles jooksevad veri ja lümf ning kõige sügavamal nahaaluskude subcutis, mis salvestab rasva kujul eelkõige energiat ja soojust.
6. Hormoonid:
- kortisool – stressihormoon, mille ületootlus põhjustab kurnatust ja sisepingeidprogesteroon – viljakushormoon
- östrogeen – naissuguhormoon, mis vastutab naha prinkuse eest, on põletikuvastase toimega
- testosteroon – meessuguhormoon
- DHEA ehk dehüdroepiandrosteroon – kasvuhormoon, vastutab naha elujõu eest
- melatoniin – vastutab une kvaliteedi eest, reguleerib biorütme, vähesus võib põhjustada kurnatust
- insuliin – reguleerib veresuhkru taset
7. Inimese kehas on u 700 lihast ja 400 liigest. Kui inimene ei tegele tervisespordiga, väheneb 50.eluaastateks skeletilihaste kaal 40%. Kui inimene ei liigu piisavalt – s.t kaks-kolm korda nädalas vähemalt 1 tund – väheneb lihasmass 60. eluaastateks u 40%.
8. Süda pumpab verd läbi keha kiirusega u 5 liitrit minutis ning tuksub puhkeolekus 60-80 lööki minutis.
9. Veri, too vedel sidekude, moodustab inimese kehast 6-8%. Ühe ringkäigu tegemiseks kehas kulub tal umbes 1 minut. Normaalse kehakaaluga naises on seda 4 l, mehes 5 l ja enam. Mis veregrupp kellelgi on – 0 (I), A (II), B (III) või AB (IV) – otsustavad kaks pärilikult määratud punalibledel asuvat antigeeni. Eestimaalaste hulgas on kõige sagedamini A reesuspositiivse, kõige harvem AB reesusnegatiivse veregrupi omanikke. Ainsad kehaosad, milles pole veresooni, on silmade sarvkest, juuksed, hambavaap, küüned ja naha pinnal olevad surnud naharakud.
10. Normaalne pulss on sujuv, ühtlane ja tugev ning lööb 4-5 korda ühe hingetõmbe jooksul.
11. Kes tahab kaua noor ja kortsuvaba püsida, joogu vett, sest vananemine, mitte ainult naha oma, tähendab organismi kroonilist janu. Dehüdreeritud organismil võtab 3 kuud veejoomist, et kõik rakud uuesti veega täituksid.
12. Sidekude vahendab kehas infot kiirusega 120 meetrit/sekundis. Kiuline sidekude koosneb 90% elastsest ja tugevast kollageenivalgust. Kollageeni kiududest koosnevad ka luud, mille teevad tugevaks kiudude külge kleepunud mineraalsoolade molekulid.
13. Meil on kolm diafragmat ehk vahelihast – keha sees põiki olevat lihaselis-kõõluselist struktuuri. Vahelihas on ka vaagnapõhi, samuti väikeaju kattev kolmekihiline sidekude. Viimatinimetatud kaks väiksemat liiguvad hingamisel suure diafragmaga ühes rütmis.
Allikas: Alkeemia lugemisnurk. Kui sa hoolitsed oma seedimise eest, siis sa hoolitsed ka oma keha ja vaimu eest
Teadlaste sõnul on hommikuti enne kella kümmet töötamine sarnane piinamisele
