1. Lohistad kõndides jalgu ja vaatad maha
Enesetunne mõjutab meie kõnnakut ja nüüd on tõestatud, et see toimib ka vastupidi – see, kuidas sa kõnnid, mõjub su enesehinnangule! Oled lössis, siis tunnedki end kehvasti. Pea püsti, lõug ette, õlad taha, samm sirgeks ja julgeks ja minek. Katses selgus ka, et inimesed, kes punktist A punkti B loivavad, meenutavad kõndides pigem negatiivseid kui positiivseid asju.
2. Sa teed absoluutselt kõikidest asjadest pilte
See jutt on nüüd mõeldud Instagrami-sõltlastele. Mida rohkem pilte klõpsid, seda vähem suudad neid hetki pärast ka päriselt meenutada. Nutitelefoni ekraan on su silme ees justkui loor ja sa keskendud ainult pildistamisele, mitte hetke ilu nautimisele. Oled ju isegi märganud, et sa suudad oma kogemusi ümber jutustada ainult fotode abil, meeles pole midagi. Järgmine kord muuseumisse, uude linna või huvitavale üritusele minnes jäta telefon taskusse ja naudi kogemust ilma ekraani vahenduseta. Sel moel saad palju rohkem häid emotsioone ja elamusi, mis vaimu virgutavad.
3. Sa lased end kiusata
Kiusamine ei lõpe koos kooli lõpuaktusega. Väga paljud töötajad kogevad kolleegide- või ülemusepoolset kiusu ka töökohal. Pidevad rünnakud su pädevuse, teadmiste, iseloomu või välimuse suunas tõmbavad enesehinnangu kiiresti nulli ka siis, kui süüdistused on tegelikult alusetud ja sa tead seda ise ka. Sellisesse negatiivsesse ja stressirohkesse keskkonda on väga ebamugav igal hommikul tagasi minna. Mida teha? Kui oled pikka aega kiusamist talunud, peaksid esmalt spetsialisti juures oma vaimse tervise seisundi üle kontrollima. Seejärel tuleks kaaluda võimalusi väikeseks revolutsiooniks ehk enesekehtestuseks ning äärmisel juhul aitab töökohavahetus.
4. Sa ei tee trenni
Piisab juba väikesest muudatusest – kui hakkad end kolm korda nädalas aktiivsemalt liigutama, langetad depressooniriski 19% võrra. Kui sul juba on depressioon, on nõiaringist välja murda üsna raske, aga proovi end kokku võtta ja juba täna väikesele jooksuringile või tunniajasele kiirele jalutuskäigule minna. Iga väiksemgi füüsiline tegevus paneb su aju tööle ja mõjub nii kehale kui vaimule väga ergutavalt.
5. Sa lükkad asju edasi
Mõtle kõigile tegemata töödele, mis järjekorras tegemist ootavad ja mida sa oled edasi lükanud sellepärast, et sa ei taha, sulle ei meeldi, sa ei oska või lihtsalt ei viitsi. Kui pikk nimekiri tuli? Mida kauem sa venitad, seda rohkem sa oma närve seest ära sööd. Selleks, et härjal sarvist haarata ja tööga lõpuks valmis saada, tee enne midagi rahustavat ja lõõgastavat. Käi jooksmas või kuula head muusikat ning võta raske ülesanne ette hea tujuga, nii sujub töö libedamalt.
6. Sa venitad ja venitad oma mürgist suhet
Suhe, mis teeb sulle rohkem halba kui head, tapab su lõpuks täielikult. Kallima negatiivsus või vägivaldsus hävitavad vaikselt ja aegamööda su eluisu ning leiad end kõige sügavamast mustast august. Mõnikord võtab inimestel aastaid aega, taipamaks, et nende hädade põhjus peitub kodus – tee sina varem silmad lahti ja mõista, et kui sa ikka üldse ei taha koju minna ja mõte kallimast tekitab hirmu, õudu või vastikust, on aeg lahkuda.
7. Sa võtad elu liiga tõsiselt
Inimesed, kes ei oska enda üle naerda ja võtavad iga väiksematki märkust südamesse, selle asemel et käega lüüa, nalja teha ja eluga edasi minna, jäävad ruttu vanaks. Naer on parim ravim ärevuse, stressi ja masenduse vastu! Otsi igas päevas midagi lõbusat ja lustakat – vaata komöödiašõud või Youtube’i kassivideoid, veeda aega sõpradega, kes sind naerma ajavad või tegele vabatahtlikult lastega, sest just nende suust tuleb parimaid pärleid.
8. Sa ei maga
Kui sa ei maga, oled sa väsinud. Kui sa oled väsinud, oled vihane. Kui sa oled vihane, ei suuda sa tööle keskenduda. Kui sa ei suuda tööle keskenduda, jäävad paljud asjad tegemata. Ja siis magad sa veel vähem. Lahendus? Loo endale rutiin, mis võimaldab sulle vajalikku uneaega!
9. Sul ei ole aega iseendale
Töö, kool, lapsed, mees, sõbrad, koer, vanaema, trenn. Kuid omaette olemise aega sulle ei jäägi. Sul pole aega end tühjaks laadida ningstress, väsimus ja masendus hiilivadki vaikselt ligi. Võta endale iga päev 10 minutit kuni tund aega, et täitsa omaette olla – mine vanni, loe raamatut, vaata filmi, jaluta vms, peaasi, et keegi sind ei sega ja saad omi mõtteid mõelda.
10. Sa ei räägi kellegagi
Kui sa hoiad sõpradega ühendust ainult sõnumite ja Facebooki chati kaudu, jääb sul puudu just sellest, mida inimesed kõige rohkem vajavad – päriselt suhtlemisest. Facebook on pealiskaudne meelelahutus ja tekstisõnumite kaudu ei saa sa mitte midagi peale hädavajaliku info edastada. Sul on tarvis end tühjaks rääkida ning vestelda ka olulisematel teemadel kui bussiajad ja eilne pidu. Pane kalendrisse kirja igaks nädalaks vähemalt üks kohtumine kallima, pereliikmete või sõpradega, kus jääks aega ka jutuajamiseks ja nõupidamiseks.
11. Sa oled nutitelefonist sõltuvuses
Millal sa viimati oma telefonist kauem kui pool tundi eemal olid? Ei mäleta? Tehnikavidinad on küll toredad ja vajalikud, kuid neid pidevalt kasutades ei puhka me tegelikult kunagi. Ja kui sa kasutad õhtul voodis enne magama jäämist nutitelefoni, et uudiseid lugeda ja kirjadele vastata ning ärkad öösel selle peale, et uus meil saabus, on depressioon üsna pea ka sulle tuttav terviseprobleem. Püüa telefoni muuks kui helistamiseks kasutada nii vähe kui võimalik!
12. Sa rööprähkled
Ühele asjale keskendumise ja selle korralikult ära tegemise asemel on sul kogu aeg käsil tuhat tööd. Tulemuseks on muidugi see, et ükski neist ei saa korralikult lõpetatud ning stress oma saamatuse pärast suureneb iga hetkega. Mida teha? Võta ette üks asi korraga. Pane telekas kinni ja lülita telefon välja, kui sul on mingi suurem projekt lõpetada. Sea endale sisse kindel aeg, mil meilidele vastad ja ära jutusta sel ajal Skype’s sõbraga. Rõõm tehtud tööst on suur ning peagi näed, kuidas iga liigutus võtab tegelikult ka märksa vähem aega!
Allikas: Naistekas.delfi.ee
