Kuidas suunduvad esmakordselt lasteaeda või lastehoidu mitmed pisikesed, kelle vanemad pärast vanemapalga lõppemist on sunnitud tööle naasma?Kuidas tal minema hakkab? Mis teda ees ootab? Need küsimused on loomulikult igal lapsevanemal peas keerlemas. Järgnevalt väike test, mis aitab asju läbi mõelda ja vajaduse korral veel viimaseid ümberkorraldusi ette võtta.
Test on koostatud 1,5 kuni 2 aastaste esimest korda päevahoidu minevate laste kohta.
- Mitu last on rühmas – a) alla 10; b) üle 10
- Kas iga päev on kohal samad lapsed – a) jah, kontingent on muutumatu; b) ei, rühma koosseis muutub.
- Kas lapsel on oma kindel hoidja/õpetaja, kes teda iga päev vastu võtab ja ära saadab? a) jah; b) ei
- Kas hoidjad töötavad asutuses püsivalt? a) jah, nad jäävad järgmisteks aastateks; b) kaadri voolavus on suur, töötajad vahetuvad tihti.
- Kui palju last sülle võetakse? a) alati kui ta seda vajab või tahab; b) lapsi ei võeta reeglina sülle
- Kas lapsele öeldakse, et ta ei tohi nutta? a) ei, tema tunnetega arvestatakse; b) jah
- Kas vanemal on võimalik last kollektiiviga harjutada omas tempos? a) jah; b) ei
- Kuivõrd sarnaneb lapse uus hoiukeskkond väljanägemiselt koduga? a) üsna kodune; b) väga erinev
- Kui suured muutused tulevad lapse päevakavas, nõudmistes ja harjumustes seoses lasteaia/lastehoiuga? a) nõudmised ja režiim on üldjoontes samad; b) erinevused on väga suured.
- Mida sa ise tunned ja mõtled selle elumuutuse osas? a) usaldan õpetajaid/hoidjaid ja tean, et nendega saab koostööd teha; b) olen väga ärevil ja kardan, mis mu lapsega toimuma hakkab.
Loe kokku mitu “a” ja mitu “b” vastust said.
Kui oled vastanud suuremale osale küsimustest “a”, siis on tegemist tõenäoliselt tegemist toreda hoiukohaga, kus on tagatud tingimused lapse kiireks-kergeks kohanemiseks ja see koht sobib ka Sinu koduse elukorraldusega.
Kui vastasid suuremale osale küsimustest “b”, siis püüa mõelda, mida saaksid veel viimasel minutil muuta. Kuivõrd hoiukohas/lasteaias vanemate arvamusega arvestatakse ja milliseid alternatiivseid võimalusi on lapsele turvalise ja stabiilse keskkonna pakkumiseks.
Ükskõik, milline oli testi tulemus, kõigil tasub meeles pidada järgmisi punkte, mille abil vanem ise saab lapse harjumist kergendada:
- Võta aega lapse harjutamiseks! Käige koos mängimas ja hakka järk-järgult pikendama aegu, mil ise ära käid. Iga kord ütle lapsele, kuhu lähed ja kui kaua aja pärast tuled (isegi kui 5 minutit või kell 6 ei tähenda tema jaoks veel midagi – niimoodi lood usaldust).
- Ära iialgi hiili lapse juurest minema! Isegi kui ta jääb nutma Sinu lahkudes, on talle oluline, teada, et oled temaga aus ja ta ei pea Sind kogu aeg valvama kartes, et võid äkki kaduda.
- Suhtu ise hoidu mõnusalt ja rahulikult – kui laps saab Sinu käitumise järgi aru, et lastead/lapsehoid on midagi jubedat, hakkab ta sama arvama.
- Luba lapsel tunda oma tundeid – kui ta ütleb, et ta ei taha minna, ära ürita teda veenda, et tegelikult on hoius tore. Proovi hoopis midagi sellist: “Ma saan aru, et sulle ei meeldi seal ja sa tunned ennast halvasti. Mul on väga kahju, aga kuna pean tööl käima, siis pole meil teist võimalust. Loodame, et läheb ajaga paremaks”.
- Kui lähed lapsele järele ja ta käitub “halvasti” – jookseb eest ära, hakkab jonnima vms – siis võta lihtsalt tema tunded vastu ja oota kuni ta on saanud need ära väljendada. Lapsega pahandamine või tema lasteaeda jätmisega ähvardamine tekitavad temas ainult trotsi ja viha.
Autor: Siiri-Liisi Kraavi
Allikas: Eluterve kärgpere: mida teha kui laps ei taha teise vanema juurde minna?
Väikelapse emotsionaalne trauma võib pärssida vaimset arengut
Kärgpere: lapse energeetilisi sidemeid bioloogiliste vanematega ei tohiks kunagi täiskasvanute egomängude pärast ohverdada
