1. detsember on heade tegude päev: tule anna oma panus annetamistalgutel

1. detsembril 2020 võtavad kümned vabaühendused üle Eesti ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama.

Annetamine on üks lihtsamaid viise aidata kaasa tegevustele, mida oluliseks pead, olgu siis oma kogukonnas, erialal või ühiskonnas laiemalt. Annetajate abiga päästetakse elusid, aidatakse hättasattunuid, ennetatakse ja lahendatakse probleeme, korraldatakse kultuuri- ja spordisündmusi, tegutsevad õpi- ja huvialaringid.

Kuidas annetamistalgutel osaleda?

Kõige lihtsam: vali kaardilt talgud ja toeta nende tegevust jõukohase annetusega. Talgukaardi leiad heategevus on au sees ja levinud, on tugevamad, õnnelikumad, tervemad, turvalisemad ja edukamad. Lisaks mõjub annetamine hästi annetajale endale. Käitumisteadlased toovad välja, et regulaarne heategevus muudab annetajat õnnelikumaks, nagu muudki tegevused, millega teistele kasulikud ja nende silmis hinnatud oleme. Õnnelikud inimesed on enesekindlamad, tõhusamad oma tegevustes, tervemad, saavad elus paremini hakkama. Seega, kuigi öeldakse, et raha eest õnne ei saa, tuleb välja, et saab küll – juhul kui kasutada raha heategevuseks.

Kuidas valida valdkonda ja organisatsiooni, kuhu annetada?

Suur osa annetajaid toetab valdkonda, millega neil on isiklik kokkupuude, olgu rõõmsal või kurval põhjusel. Sel on omad eelised: neist teemadest oleme rohkem huvitatud, paremini kursis probleemide, nende lahendamisvõimaluste ja tugevate tegijatega. See aitab teha targemaid ja heldemaid annetamisotsuseid.

Teistsugust lähenemist soovitab efektiivse altruismi liikumine. Selle kohaselt pole tähtis isiklik kokkupuude, vaid küsimus, millisele organisatsioonile annetades on sama suure summaga võimalik tuua kõige suuremat kasu ehk aidata võimalikult paljusid inimesi võimalikult suurel määral.

Tegemist on sisuliselt samasuguse kaalutlusega, nagu olulisemate ostu- või investeerimisotsuste puhul, kus võrdleme erinevaid võimalusi ning valime neist kõige parema.

Kui palju peaks annetama?

Kõlab klišeena, aga tõepoolest – iga annetus aitab. Loomulikult erinevad summad, mis on vaja kokku saada näiteks kiriku ehitamiseks, haruldase haigusega inimese raviks, kunstinäituse või laste-ekskursiooni korraldamiseks. Ka väikestest summadest saab kokku suur, kui toetajaid on palju.

Üleskutsete peale annetamise asemel (või selle kõrval) võib aga annetaja võtta ka ise aktiivsema rolli, sarnase investorile. Sel juhul pane paika kindel summa (olgu kasvõi mõned eurod) või protsent oma sissetulekust, mida iga kuu heategevuseks annad. Kui aja möödudes näed, et saad endale lubada ka suuremat annetamist, saad neid piire tõsta.

Kas teha ühekordne või püsiannetus?

Ühekordsed annetused on igati piisavad olukorras, kus raha kogutakse millegi ostmiseks või ehitamiseks, ürituse korraldamiseks, konkreetse abivajaja ajutise mure lahendamiseks või muuks selliseks – tegevusteks, mis vajavad ühekordset pingutust.

Suur osa vabaühenduste tegevusi ei ole aga sellised ühekordsed “projektid”, vaid vajavad aastate või ka aastakümnete pikkust järjepidevat tööd – olgu teemaks haridus, loodus- ja loomakaitse, ohvriabi, vanemateta laste, puuetega või vaesuses inimeste aitamine jne. Sellistele organisatsioonidele on enam tuge, kui teed internetipangas püsikorralduse ning annetad neile jõukohase summa regulaarselt. Selline püsiv toetus võimaldab vabaühendusel oma sissetulekuid ja tegevusi ka paremini plaanida ning nõnda oma töös tulemuslikum olla.

Annetasin. Kas ma peaks veel midagi tegema?

Räägi oma annetusest sõpradele-tuttavatele ning kutsu ka neid annetama. On päris tavaline, et kui oleme näiteks vaadanud head teatrietendust või avastanud väärt söögikoha, jagame seda infot ka teistega, et nemadki võiksid sellest osa saada. Annetamisesse tasub suhtuda samamoodi. Kui tood lisaks oma annetusele ka sõbrad-tuttavad annetama, oled aidanud mitmekordselt.

Allikas: Annetamistalgud.ee

Seotud