Kylaline
25.11 2011, kell 21:18
|
Aitäh, et olete osanud mõtted, mida minagi olen mõlgutanud, nii selgelt ja arusaadavalt kirja panna. Ene
|
Kylaline
30.11 2011, kell 11:26
|
Aitäh Riinu!
Nii hea on lugeda, et on mõttekaaslasi, kes jagavad minu ammust arvamust. Loodan, et nii mõtlevaid inimesi tekib aina juurde.
Aitäh veel kord!
Marit
|
Kylaline
1.12 2011, kell 09:06
|
Jumal tänatud, et meil on ikka inimesi, kes oskavad oma peaga mõelda ja näha maailma terviklikult!
|
Kylaline
10.12 2011, kell 07:20
|
Tubli, Triinu! Nii tore on tunda, et me ei ole päris üksi tunnetamas, et kapitalismuse formatsioon on oma aja ära elanud ja best before ilmselgelt möödas.
|
Kylaline
29.01 2012, kell 23:38
|
Sekundeerin Teie artiklile:
"Majandus, mis toimib edukalt käesolevas hetkes ning ei vähenda võimalust samaväärselt toimida pikas perspektiivis ehk olla jätkusuutlik majandus, on midagi väga erinevat meie praegusest majandusmudelist."
Miks nii radikaalselt? Mis takistab MAJANDUSEL praegu olemast jätkusuutlik? Unustades hetkeks lühikese perspektiivi (1000a. või nii) jätkusuutlikust kirjeldades demograafilised asjaolud, soosib majandus praegugi neid, kes on ressursside tarbimisel säästlikud (väiksemad kulud sama kvaliteediga tulemusel annavad konkurentsieelise). Ja ressursside tarbimine pikemas perspektiivis võib olla või mitte olla jätkusuutlik aga nagu laulis GG "...kaob kõik, kord kustuvad ka tähed" ja tal oli õigus. Kui aga rääkida suurkorporatsioonide hegemooniast, monopolidest, keskonnareostusest vms. siis korruptsioon, seaduste eiramine ja ahnus ei näita minu arvates kuidagi majandusmudeli kvaliteeti.
"Lihtne näide oleks majandustegevuse sõltuvus loodusressurssidest. Igal taastuval ressursil, mida lõigatakse, kaevandatakse ja korjatakse, on oma aeg, mis on vajalik taastumiseks. Kui me lõikame, kaevame ja korjame kiiremini, kui loodus uuesti luua jõuab, hävitame oma võimalust tulevikus samamoodi loodusressursse kasutada."
Mulle tundub, et olete ressursipõhise majanduse apologeet. Minu arvates ei saa tänase maailma vajadustele vastav majandusmudel ilma toimiva rahanduse, selle abil turgudel toimiva kaubavahetuse, kaitstud eraomandi ja ettevõtlusvabaduseta toimida kuna tsentraliseeritud majanduse juhtimine (mis välistab vähemalt ühe eeltoodud komponentidest ja mida "ressursipõhine" eeldab) ei suuda adekvaatselt hinnata nõudlust, viib ressursside raiskamiseni ja edasi katastroofini. Mis ei tähenda, et ma ei pooldaks teatud regulatsioone või oleksin majandusanarhist a'la Somaalia.
"Suurimaks väljakutseks tasakaalus majanduse poole liikumisel on seada küsimärgi alla kohati lausa dogmaatiline usk majanduskasvu vajalikkusesse ühiskonna heaolu loomisel." See usk ei pruugi olla nii dogmaatiline kui arvate, hoopis vajadusest lähtuv: esiteks kasvab Maa rahvastik pidevalt ja ainuüksi sama elukvaliteedi tagamiseks (ilma ressursikasutuse kvalitatiivse arenguta) kasvavale rahvastikule peab kasvama ka majandus. Teiseks ka majanduse kvalitatiivset arengut tuleb peegeldada, muidu jääb ju arendaja "premeerimata". Teie üksiku saare näide eksponentsiaalse võrrandiga ei päde alati ja igal juhul: võtke nt. infotehnoloogia. Suurenevatel infohulkadel, protsessori kiirustel, arvutusvõimsustel ja mälu mahtudel ei paista mingeid erilisi piire ees olevat ja potentsiaal meie elu kvalitatiivselt, sh efektiivsemaks muuta on on selles sektoris üsna suur. Samuti energeetika: meie käsutuses on rohkem kW/h kui kunagi varem ajaloos ja selle ressursi laiendamine olulises mahus (ja jätkusuutlikult) on täiesti võimalik. Ehk siis tahan öelda, et probleem pole mitte majandusmudeli jätkusuutlikuses vaid demograafilisetes arengutes. Ja ma ei pea võimatuks seda, et nafta kunagi otsa saab, tahan öelda, et leidub alternatiive.
"Majandus on üks ökosüsteemi alam-süsteem. Kuna ökosüsteem on oma olemuselt lõplik, piiritletud ja mitte-kasvav, siis ei saa ka tema sees olev süsteem lõpmatult kasvada." Klassikaline fallacy of composition juhtum. See on sama hea kui öelda, et kuna jalgpallimatsh kestab 1,5h siis pole rohkem kui 1,5 punkti/matshi kohta võimalik lüüa. Siin ei ole jutt ju mitte olemasoleva süsteemi raamest välja kasvamisest vaid süsteemi sisesest kvalitatiivsest arengust, mille peegeldamiseks ei peaks põhimõtteliselt ükski number per se liiga suur olema."Kehtivas majandussüsteemis on näidik SKT (sisemajanduse kogutoodang) saanud sünonüümiks ühiskonna elukvaliteedile ja heaolule." Selles osas olen nõus, et ajakirjandus seda nii kajastab kuid sellega küll nõus pole, et riikide juhtimisel see mingi eesmärk omaette oleks. Elukvaliteeti ja heaolu hinnatakse ikka teiste parameetrite järgi, lugege inimarengu aruandeid. "Oma olemuselt näitab SKT kõigi toodetud toodete ja osutatud teenuste summat rahalises väärtuses. See tähendab, et meie heaolu peaks tõusma, kui terroristid teevad hävitustööd, mida on hiljem vaja taastada ja uuesti üles ehitada." Päris nii see ikka pole, hävinud varad annavad SKT-sse negatiivse panuse. "Samuti peaks meie ühiskonna heaolu tõusma selle võrra, mida rohkem inimesi on haiged, tarbivad ravimeid ning kasutavad tervishoiuteenuseid." Samuti fallacy of comopsition: haiged ei loo lisaväärtust, mida nad tervena teha võiksid, seega SKT-st puudub see lisaväärtus mis seal muidu olla võiks. "Ka oleks sel juhul edukuse näitajaks olukord, kui oleme oma pinnavee niivõrd ära reostanud, et inimesed peavad joogivett ostma pudelis." Pole nõus. Kui inimesed tegeleksid millegi asjalikuma kui joogivee pudelisse ajamisega reostuesest tingitud hädavajaduse tõttu oleks SKT ilmselt suurem. "Teiseks ja väga oluliseks väljakutseks on tasakaalus majandusmudeli loomisel raha mõiste ja rahasüsteemi toimimise tegemine läbipaistvaks ning juhitavaks." Aga siin pole ju midagi uut vaja luua, praegune süsteem on juba läbipaistev ja juhitav. Antud probleemi õigesti adresseerides tuleks pigem öelda, et rõhuvalt suurem osa inimestest ei ole rahanduse alustega kursis kuna antud valdkonna hariduse vajadus ühiskonnas on alahinnatud ja seda ei õpetata meie koolides. Kuigi ma pole üldse veendunud, et süvitsi minevat makromajandust kõigile õpetada tarvis oleks. Samuti ei taha ma öelda, et meil või üldse kuskil maailmas rahandus (või majandus) õigesti juhitud oleks ja vigadeta töötaks, enamasti ei saa makromajanduse A-st ja O-st aru ka (kõrgelt haritud) rahndusministrid, analüütikud ja majandusteadlased. Antud lõigu juurde kordan oma varasemaid sõnu: Kui aga rääkida suurkorporatsioonide hegemooniast, monopolidest, keskonnareostusest vms. siis korruptsioon, seaduste eiramine ja ahnus ei näita minu arvates kuidagi majandusmudeli kvaliteeti. Järgmises lõigus jõuate "majanduskasvu" ja "majandusarengu" mõisteteni. Rahanduse seisukohalt ongi tegemist sünonüümidega ja ma ei näe, et see vale oleks.
Kokkuvõtteks ütlen, et minu arvates on Teie probleemitunnetus õige aga adressaat vale. Viga pole majandussüsteemis kui sellises vaid demograafias, korruptsioonis, ahnuses, hariduses... Loodan, et minu kriitika tundub Teile konstruktiivne, ei mõju liiga patroniseerivalt ja aitab Teil maailmaparandamisega jätkata  .
|
Kylaline
17.02 2012, kell 11:31
|
Tänan kõiki kommentaaride eest ja viimast "kylalist" eriti põhjalike kommentaaride eest! Ma vastan mõnele viimati püstitatud teemale.
Mis takistab majandusel praegu olemast jätkusuutlik? See, et ta ei pea arvet oma sisendi (loodusressursside) kättesaadavuse ja kestlikkuse üle. Kulutab oma sisendit tuleviku arvelt, st vähendab oma võimalust tulevikus samaväärselt tegutseda.
"Minu arvates ei saa tänase maailma vajadustele vastav majandusmudel ilma toimiva rahanduse, selle abil turgudel toimiva kaubavahetuse, kaitstud eraomandi ja ettevõtlusvabaduseta toimida kuna tsentraliseeritud majanduse juhtimine (mis välistab vähemalt ühe eeltoodud komponentidest ja mida "ressursipõhine" eeldab) ei suuda adekvaatselt hinnata nõudlust, viib ressursside raiskamiseni ja edasi katastroofini." Te võrdlete praegu kahte majandusmudelit, mis on meile teada-tuntud läbi kogemuse. Minevikul on see hea omadus, et selle pealt saab õppida ja paremini teha. Mina ei näe tuleviku majandusmudelit ei kapitalismina ega ka tsentraliseeritud majandusena. Tulevik on ju meie luua. Miks me peaksime selle siis minevikust kopeerima?
"esiteks kasvab Maa rahvastik pidevalt ja ainuüksi sama elukvaliteedi tagamiseks (ilma ressursikasutuse kvalitatiivse arenguta) kasvavale rahvastikule peab kasvama ka majandus." Just täpselt sellise paradigma muutmisele on minu artikkel suunatud.
"Klassikaline fallacy of composition juhtum. See on sama hea kui öelda, et kuna jalgpallimatsh kestab 1,5h siis pole rohkem kui 1,5 punkti/matshi kohta võimalik lüüa. Siin ei ole jutt ju mitte olemasoleva süsteemi raamest välja kasvamisest vaid süsteemi sisesest kvalitatiivsest arengust, mille peegeldamiseks ei peaks põhimõtteliselt ükski number per se liiga suur olema." Jutt on just nimelt süsteemi raamest välja kasvamisest. See on minu artikli üks peamisi väiteid - me peaksime eesmärgistama kvalitatiivset arengut, aga selle asemel eesmärgistame kvatitatiivset kasvu. Füüsilistes süsteemides (mida majandus vägagi on) on kvantitatiivsel kasvul on aga piirid ees.
Suurkorporatsioonide hegemoonia, monopolid, korruptsioon on süsteemi tulemid, sümptomid, mitte algpõhjused. Väita, et süsteemiga, mis loob ühiskonda selliseid hälbeid, on kõik korras, ei tundu väga loogiline olevat...
Ikka heaga ja avatud diskussioonile,
Riinu.
|
Kylaline
18.02 2012, kell 14:30
|
Tänan, et leidsite aega vastata. Jätkan hea meelega diskussiooni. Loodusressursside üle peetakse ka praegu arvet. Toon näite: https://www.energia.ee/et/oil/oilshale-and-mining/oilshale Eesti põlevkivi kasutatakse praegu põhiliselt ahju ajamiseks, sellega toodetakse soojust, sellega aurustatakse vett ja tekkinud kõrge survega auru kasutatakse auruturbiinide mehhaniliseks ringi ajamiseks elektritootmise eesmärgil. Tundub, et pole väga mõistlik aga millised on alternatiivid? Tuuleenergia? Olen tuulistel päevadel ise näinud, kuidas Narva jaamades auru pahinal taevasse lastakse: elektrienergiat pole kuhugi panna, tuulegeneraatorid teevad tööd. Samas ei saa ka katelde kütmist lõpetada (vähendada) sest inerts on neil nii suur, et kui tuul peaks vakka jääma siis pole operatiivselt elektrit kuskilt võtta ja katelde uuesti üles kütmiseks kulub rohkem põlevkivi kui nende pidevaks töös hoidmiseks ja auru vastu taevast laskmiseks. Kus on siis raiskamine? Tuulegeneraatorite ehitamises ja nn. rohelises energias! Ehk siis me võime ju arvet pidada palju meil midagi on aga ainult sisendite kasutuse piiramine ei ole minu arvates tee õnnele kuni sisendile pole leitud tõsiselt võetavat alternatiivi: ükskõik kui väikeste lonksudega juua, klaas saab lõpuks ikka tühjaks. Ehk oleks tulevik helgem kui panustaksime rohkem teadusesse ja üritaks leida neid tõsiselt võetavaid alternatiive.
"Te võrdlete praegu kahte majandusmudelit, mis on meile teada-tuntud läbi kogemuse." Tõepoolest võrdlen. Milliseid variante te peale tsentraalse juhtimise (mille alla kuuluks ka ressursi põhine. Pole ju mõeldav, et inimesed omal initsitiivil oskaksid ressursse õigesti hinnata ja neid üldiselt aktsepteeritud timeframe'is jätkusuutlikult kasutada) ja reguleeritud vabaturumajanduse (praegu maailmas domineeriv) veel näete? Te ütlete et "Mina ei näe tuleviku majandusmudelit ei kapitalismina ega ka tsentraliseeritud majandusena. Tulevik on ju meie luua.", palun kirjeldage uut süsteemi.
""esiteks kasvab Maa rahvastik pidevalt ja ainuüksi sama elukvaliteedi tagamiseks (ilma ressursikasutuse kvalitatiivse arenguta) kasvavale rahvastikule peab kasvama ka majandus." Just täpselt sellise paradigma muutmisele on minu artikkel suunatud." Ma ju räägingi siin, et probleem on demograafias, mitte majandusmudelis. Ajalugu näitab Euroopa (aga mitte ainult) varal, et demograafiliste probleemide lahendamiseks sobiv metoodika on üldise heaolu ja haridustaseme tõstmine. Ajalugu näitab ka seda, et praegune (kapitalistlik) majandusmudel võimaldab neid tulemusi saavutada. Siit tuleks ka minu ettepanek üldise heaolu ja haridustaseme (kvalitatiivse arengu) tõstmiseks: kaasaegset fiat rahandussüsteemi õigesti mõistes ja kasutades oleks riigil võimalik täielikult taastuvat ja kõige väärtuslikumat ressurssi (tööjõudu) reaalsete väärtuste loomiseks 100%ära kasutada ja väärtustada turujõududest hoolimata ühiskonnas kõrgelt mõningaid täna peksupoisi rolli jäänud ameteid, nt. õpetaja, tuletõrjuja. Selline kärpimine ja kokkuhoiu rezhiimil elamine nagu Euroopas täna toimub ei ole terve mõistusega kuidagi seotud.
"See on minu artikli üks peamisi väiteid - me peaksime eesmärgistama kvalitatiivset arengut, aga selle asemel eesmärgistame kvatitatiivset kasvu. Füüsilistes süsteemides (mida majandus vägagi on) on kvantitatiivsel kasvul on aga piirid ees." Ma arvan, et me eesmärgistamegi kvalitatiivset arengut. Kogu majandusarengu retoorika on praegusel ajal suunatud kvalitatiivsele arengule: Eesti majandusinimesedki räägivad tuleviku visualiseerides "teadmistepõhisest majandusest" mitte ei arutle selle üle kuidas masstootmisele tuure juurde keerata. Selles, et kvantitatiivsel (rohkem füüsilist kola) kasvul pikas plaanis piirid ees on ei vaidle teile ma arvan et mitte keegi vastu, küll aga selles, et majanduse kasv (raha massi ekspansioon) peaks kuidagi kunstlikult piiratud olema. Selline piirang takistaks ju ka kvalitatiivseid arenguid.
"Väita, et süsteemiga, mis loob ühiskonda selliseid hälbeid, on kõik korras, ei tundu väga loogiline olevat... " Vaidlen vastu: minu arvates süsteem mitte ei loo neid "hälbeid" vaid püüab siluda. "Hälbed" on loomulikud ja looduslikud: iga puu mis metsas kasvab, üritab kasvada võimalikult kõrgeks ja laiaks, et püüda kinni maksimaalselt suur hulk päikesevalgust hoolimata sealjuures absoluutselt sellest kui palju teised puud või alustaimestik valgust saavad. Iga indiviid looduses püüab oma heaolu maksimeerida kasutades selleks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, olgu selleks siis kas või korruptsioon või vägivald. Loomulikult olen nõus, et meie praegune majandussüsteem ei tee (isegi ideaalsel toimimisel) seda silumise tööd suurepäraselt, palju paremini võiks kõik olla, kuid elus on aspekte mis vajaks muutusi palju rohkem ja järsemalt kui majandussüsteem.
|
Kylaline
18.02 2012, kell 15:37
|
Mõtlesin, et ennetan küsimust "miks ta siin vaidleb?" ja vastan:
Teie artikli ja minu vaidlemise lühidalt kokku võetud eesmärk on "maailmaparandamine". Ja asju (mõtetult?) keeruliseks ajamata võiks "maailmaparandamise" punktide kaupa üles lugedes ehk nii:
1. Me tahame elada paremini ja täisväärtuslikumalt kui praegu
2. Me tahame ennast maailmas tunda turvaliselt ja
3. tahame, et meie lapsed elaksid veel paremini kui meie.
4. Selle eelduseks on rahulik ja stabiilne ühiskond (ja keskkond).
5. Selle eelduseks aga tunduvalt suurem õiglus ja pikem ning selgem tulevikuvisioon ühiskonnas.
Nagu ma oma esimeses kommentaaris ütlesin siis minu arvates on teie probleemitunnetus õige aga adressaat vale. Ehk siis selleks, et saavutada "paremat maailma" TULEB probleeme õigesti adresseerida ja siin on märksõnadeks minu arvates:
1. demograafia (ülerahvastumine)
2. haridus (puudulik, elukauge)
3. vaesus (klassivahed tekitavad klassiviha ja ei taga stabiilsust)
4. eetiliste kategooriate marginaliseerumine (oma heaolu maksimeerimine teiste arvelt, empaatia puudumine)
Kui teil on olemas tunnetus, et midagi on tarvis muuta siis selles mõttes oleme ühes paadis, kui te aga leiate, et majandussüsteem on esimene, mida lammutama hakata siis minu arvates teeb see asju hullemaks kui nad praegu on. Heade kavatsustega rakendatud vale ideoloogia võib olla väga laastavate tagajärgedega. Lähim näide EU-st: vaadake mida neoliberaalne majandusideoloogia on teinud lõuna-euroopa riikidega: massiline tööpuudus, majanduse allakäik, kasvav kuritegevus, massiline väljaränne.
Ma ARVAN, et minu probleemi adresseerimine on õige; ma ARVAN, et ma tean, kuidas neid probleeme vähemalt leevendada ja ma ARVAN, et tahaksin, et võimalikult paljud inimesed jagaksid minu seisukohti. Internet on hea kanal nende seisukohtade peale surumiseks neile inimestele, kes potensiaalselt on minuga ühes paadis (tahavad midagi muuta)  ja siin lehel käib palju neid kes midagi muuta tahavad.
|
Kylaline
19.02 2012, kell 22:07
|
Kommentaariks kylalisele:
Ma tahaks väga uskuda, et eesmärgistatakse kvalitatiivset arengut. Praegu aga kahjuks ei saa ma seda mitte kuidagi uskuda.
Eesti konkurentsivõime kava 2020:
http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/eesti2020_final.pdf
Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava 2008-2011:
https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/riigikantselei/MTTK_2008_2011_EST_kujundusega.pdf
Isegi kui teha terminoloogiline mööndus, et võibolla nad mõtlevad "kasvu" all ikkagi "arengut" (kuidas saab nii erinevaid asju üldse üheks mõelda?), siis nende kavade sisu ei jäta küll eriti kaheti mõistmist - kasvu all on ikka konkreetset SKT numbri suurenemist mõeldud.
Tervitades,
Riinu.
PS. võibolla ei ole see kommentaarium õige koht, kus diskussiooni liiga pikaks ajada? Olen valmis e-posti teel edasi arutama: riinu@sev.ee
|
Kylaline
1.05 2012, kell 08:30
|
Kommentaarium muudab teema käsitluse paremini mõistetavaks. Milleks peita arutelu, mis viib lahendusele lähemale.
|