Aina rohkem inimesi on oma tarbimisharjumusi teadlikult muutnud, et toota vähem prügi ning sellega hoida meid ümbritsevat keskkonda. On meil aga aimu, kui suur on reaalselt inimkonna poolt tekitatud jäätmete maht? Siinkohal väike ülevaade.

Vihmametsade liigirohkuse säilitamise eest võitlevad looduskaitsjad on saanud veel ühe täiendava argumendi - Amazonase vihmametsades kasvav seen on võimeline nahka pistma suure osa mittelagunevatest jäätmetest.

Mõtlemapanev ja silmiavav video asjadest - kust need tulevad ja mis neist peale kasutamist saab. Miks me tarbime nii palju? Kas on võimalik ka teistmoodi?

Prügireostus on saanud suureks probleemiks maailma meredes. Prahist on kujunenud lausa omaette saared, mille pindala on võrreldav suurriikide omaga. Kahju, mida nad tekitavad, on samuti mõõtmatu.

Nüüdseks on enamik meist hakanud hoolikalt prügi sorteerima. Kuid kas tead, mis saab kokku kogutud materjalidest pärast prügi sorteerimist?

Kilekotte toodetakse toornaftast ning sünteesiprotsessi tulemusena saadakse tugev või pehme materjal. Kilekott on napilt ühe generatsiooni vanune, kuid saanud selle aja jooksul prügi sünonüümiks. Seda peamiselt seetõttu, et tänu oma mugavusele on saanud kilekott väga laialdase kasutuse kõikidel elualadel, kuid kilekoti lagunemine on väga pikk protsess, näiteks meres ta ei lagunegi.

Maailma suurim prügimägi ei asu sugugi mõne hiigellinna külje all, vaid laiub hoopis Vaikses ookeanis. Tegemist on aktiivselt suureneva prügikogumiga.

Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega, erandiks pole siin ka Eesti ega Tallinn.